„Waiting
does not exist
in the experience of those
who recognize
the presence
of love
wherever they are.”
―
Alan Cohen
Väga huvitav väide.
Ma ei oska seletada, miks see tõsi on.
Sellepärast ongi huvitav.
Tahaks kohe päris-päriselt teada, kui suur protsent inimkonnast elab selle tundega, et ta on õiges kohas ja kohal ja pole näha, miks ta edaspidi - kuigi kõik muutub - enam järsku "päral" ei peaks olema. Kogu see jama, mis igal pool on, kogu see tingel-tangel karussell - kõik on õigesti, muster on katkematu ja korras. Absurd on kohatine, üldpildis absurdi pole.
Minul on see tunne, ja see on midagi, mis on PÄRIS (real, true).
Muide, ka mina kaotan selle lendava vaibakese ajuti jalge alt ära ..., aga ma tunnen seda otsekohe ja ütlen kõigile, et nüüd mina keeran talveunne, kuni mu tee ja mina oleme jälle kohakuti. See läheb kähku, kui saad kohe reageerida. Kui sa suvalistesse suundadesse ei vahi (vaid ainult endasse), nuhib su "tee" su ise üles/välja :)
Olen kindel, et ei kahetse oma surivoodil midagi.
Sest ma elan PÄRISELT.
Igal hetkel ...
In the presence of love.
No comments:
Post a Comment