Quiet inside

"Over time, as you meditate more and more, you become very quiet inside. The internal craziness which you once considered normal has the volume turned right down.
.
You also become conscious of how your own mind works. You start to see your triggers and habit patterns more clearly.
.
It’s not that you don’t get upset or angry anymore, but these emotions just don’t have the same power over you that they once did.
.
Things can still annoy you, but you see the whole thing playing out as mental drama and somehow it just doesn’t have the same bite that it used to. You know it’ll pass, so you allow it.
.
You don’t have to try to act in this way, it happens on its own. It’s a happy side effect meditation. Suddenly those things and people that used to irritate you no longer cause the same spark of emotion."

Allikas: Instagram @ that_meditation_guy

Really quite simple

“Meditation is really quite simple. 
All we have to do is embrace each experience with awareness 
and open our hearts fully to the present moment. 
When we are completely at ease with our own being, 
the ripples of awareness naturally spread out in all directions, 
touching the lives of everyone we meet.” 

Allikas: Instagram @mingyurrinpoche ⁣

Rügada tõesti pole vaja!

In tuned

Allikas: Instagram @ oshointernational

Ole kohal, mõjutamissoovita, ja parim lahendus tuleb ise.
Endal tuleb keskenduda lihtsalt endaksjäämisele.

Muide, minu jaoks parim töötav meditatsioon on peaagu kõige lihtsam, mida saab välja mõelda.
Lihtsam on ainult see, et sa lihtsalt istud ja paned silmad kinni.

Mu peas on alati palju paralleelseid mõtteliine, mõistus ragistab tasakesi umbes 5 asja kallal kogu aeg - teadmine sellest tuleb minu teadvusesse sähvatustena. Nende sähvatuste tõttu saan aru, kuidas mu aju ragistab kogu aeg mitme liini kallal.
Niisiis, mediteerides ma kõigepealt lihtsalt istun maha ja kui asendimuutmise ärevus (jah, mul on iga muutuse peale ärevus :D) on üle läinud, siis hakkan tähelepanu kokku tõmbama oma kehasse. Kujutledes, et mitte midagi muud pole - on ainult see keha, mida ma "seestan" :D
Mina olen siin, selles kehas, muud pole.
Ja see energiajõnks ja teadvuse avardumine ühel hetkel juhtuvad ise - või siis mitte. Nii või teisiti, umbes poole tunni pärast kebin ma padja pealt üles :)
Kuid teadvuse nihe on alati suur kingitus - iga kord, kui see juhtub, ma alati tänan, ei tea küll, keda-mida. Aga pole võimalik unustada tänulikkust, kui teadvuse avardumine toimub. See on iga kord nagu imeline kingitus.

Juurteadmised

Oleneb muidugi, kas inimene tahab oma elu paremini kontrollida või olla lubavam, usaldavam, nagu ennemuistsed ullikesed, kes lootsid looja peale ja tiisikusse surid, seda iial kahetsemata :)

Kui soovime elu kontrollida, jääme pingutama ja muretsema, kuid meil õnnestub nii mõndagi, mida oma ellu tuua soovisime. On põhjust enda üle uhke olla.
Kui oleme valmis kasvõi kopsupõletikku surema ja kodutuks jääma, kuid vajame vabadust ja teesklusvaba elu, siis elamegi juba igavikus, kus on kõik ja eimiski. Uhke olemiseks põhjust pole, küll aga saadab meid tingimatu rõõm ja armastus.

Ma pole, muide, vist 10 päeva mediteerinud ... püüan alati teha võimalikult vähe erinevaid asju ühes päevas ja neid muid asju on meeles pidada nii palju, et mõte mediteerimisest tekitab stressi. Ja kui vaimne praktika on lisakohustus, siis ma ei näe sellel erilist mõtet - tuleb ju lahedamaid aegu ka!
Üldiselt ma ei suuda kujutleda teist teed igavikulisega kohtumiseks, kui meditatsioon.
Kui imelik ja solvav, et paljud mediteerivad selleni jõudmata :D, mina ka oma 18 aastat, muidugi pikkade pausidega, aga ikkagi.
Läks mituteist aastat, kuni järsku toimus mingi teadvuse nihe.
Miks just siis? Miks mitte varem või hiljem? Kas oleks võinud juhtuda, et mediteerin elu lõpuni lihtsalt istudes ja midagi ei juhtu? Kes teab!

Medibaby

Pinterest

Take care

@SpiritualThoughts "Internal vibrations create external manifestation. The moment we begin to nurture ourselves with love, compassion, gratitude, and those resplendent qualities of our inner magnificence, our bodies instantly respond with vitality responses, bonding hormones, bliss chemicals, and that which is, 'outside,' us begins to mirror the joyousness we cultivate within. You deserve, You decide, Choose Happiness."
Via conscious_collective

Ma usun, et mul on see tsitaadipilt ka salvestatud ja tuleb millalgi järjekorras ette, aga - seal oli eristatud self-care ja self-love.
Sa hoolitsed enda eest, kui sööd tervislikult, leiad aega puhkamiseks, käid basseinis ujumas, kohtud sõpradega, käid metsas, teed enda jaoks häid asju.
Self-love on, kui sa ei tee neid asju kui nutikaid nippe enesetunde parandamiseks, vaid sa teed neid armastusest enda vastu ja sa võtad armastuse enda sisse vastu, avad ennast heale. Ja eemaldud halvast. Julgus selleks tuleb self-love'st, mitte self-care'ist.
Ausalt, ma tean inimesi, kes käivad kursustel, trennis, söövad, märgivad üles iga päev kolm parimat asja jne, kuid need on nagu kõledad lisaülesanded, neis tegudes pole enese-armastust, need teod tulevad hirmust, et kui ma enda eest ei hoolitse, siis varsti on mul VEEL halvem :D
Armastus soovib vaikseid hetki, et meid üleni läbi immutada.
Sellepärast kiidetakse meditatsiooni - see on üks väheseid asju, mis täidab meid armastusega. Samuti looduses olemine, eriti just üksi.

Meditatsioonist

Loen praegu Anti Kidroni uut raamatut zen-budismist ("Kõuehäälne vaikus") ja muidugi zen mulle väga meeldib, kuid üks /minu meelest/ väärarusaam, mida paljud meditatsiooniõpetajad usinalt jagavad, häirib mind õudselt juba palju aastaid, aga kunagi pole torganud pähe sellest blogida.
Niisiis.
Distsipliini abil edeneda püüdjad räägivad jube palju sellest, et isegi kui jalad ära surevad või sääsk pureb, säilita asendit. Ka minu lemmikmaal Tiibetis õpetatakse niimoodi mediteerima. Mäletan ühest raamatust, kuidas üks poiss läks paluma, et teda kloostrisse vastu võetaks ja ta jäeti ukse taha mediteerima (et oma tõsiseltvõetavust tõestada). Külapoisid olid seal nagu kõikjal, narritasid ja loopisid kividega. Tema ei julgenud liigutada selleks ka, et verd pea küljelt ära pühkida.

Milline kohutav jama!

Jah, see on SUPER, kui sa suudad laskuda nii sügavale meditatsiooni, et sellest väljudes avastad ennast kõndimisvõimetuna (surnud jalad!), sääskedest puretuna ja verise peaga.
Mina ei suudaks.

Aga läheneda sellele mehaanilise poole pealt, et ära liiguta, kui valus on, sest ideaalses meditatsioonis sa kannataks ära ... kammooon!!!
Et siis ... lasen sääsel end pureda, mu süda hakkab pekslema, kogu mu tähelepanu on sääsel ja mitte-liigutamisel, ma hakkan higistama suurest pingutusest ... ja see peaks olema hea meditatsioonitehnika???
'Ideaalses meditatsioonis' me ei kannata mitte midagi ära.
Me oleme kehast väljas ja ei pea mitte midagi kehalist 'välja kannatama'.
Sa ise oled väljas. Kehast. Mida närivad sääsed. Sääsed närivad keha, sind mitte. Kui sa juba oled sügavas meditatsioonis.
Kui me aga pole, siis laskmine sääskedel meid närida kohe päris kindlasti meid meditatiivsesse seisundisse ei vii.

Hullud.
Hullud on need vaimsed õpetajad, kes arvavad, et distsipliini-pidi saab käia sügav meditatsioon, see tundub mulle nii ajuvaba.
See pole mitte mingi meditatsioon.

Rant over! :D


- - -

20 aastat hiljem ma äkki arvan samamoodi nagu need distsipliini abil keha allutajad :D
Ega iial ei või teada :D

Meditatsioon on ...

Allikas: Instagram @ oshoindiaofficial

Easy-peasy

Allikas: Instagram @ oshointernational

Sukhasana

Allikas: Instagram @ balancemylifeyoga

Väike aga tubli

Pinterest

Blänk

Allikas: Instagram @ awaken_goddess_dmt🕉👁🌟👁🕉
Via @dream3is3destiny3 💖✨

Come in

Allikas: 1.61803phi

Pilt

Oleksin ka kangesti rahul, kui saaksin hommikuti sellises kohas mediteerida :D
Kõrgused millegipärast sisendavad ülevust...
Ei pea mediteerimagi, hing juba hõiskab!

Allikas: Instagram / Matthieu Ricard

Shine bright like a diamond ...

Allikas: Instagram / yogadash

Grupikas

Ambitions vs meditation

If we have ambitions — even if our aim is enlightenment — then there is no meditation, because we are thinking about it, craving it, fantasizing, imagining things. That is not meditation. This is why an important characteristic of meditation is to let go of any goal and simply sit for the sake of sitting. We breathe in and out, and we just watch that. Nothing else.

- Dzongsar Khyentse Rinpoche

Meditatsioon

Pilt

Zen