Eile kukkusime Väikuga lobisema ja tegime seda seitse tundi järjest, nii et täna on mul suhtlemispohmell ja ma olen enam-vähem liikumis- ja kõnevõimetu.
Tänaseks ma küll mingit päevaplaani kirja ei pannud.
Vaatan tõsielusarja The Millionaire Matchmaker, kus üks enesekindel naisterahvas püüab enda poole pöördunud rikkuritel sobivat partnerit leida. Klubipidaja/kupeldaja :D Patti on paras tegelinski ja kui ta haistab BS'i, siis ta küll üritab kliente uskuda ja sobitada, aga lõpuks karjub oma klientide peale ja viskab nad oma klubist välja :D Mitte kõik muidugi - ainult need, kes esitavad ennast paremana. Tema on huvitatud päris suhetest, mitte mõne-öö-suhete korraldamisest.
Mulle tema mentaliteet tegelikult ei meeldi, sest ta on väga jäik ja teeb oma klientidega muutumismängu (jep! - ja ise nõuab, et nad oleksid ausad ja tahaksid abieluni viivat suhet!), et nad - tema meelest - sobivamad/kobedamad oleksid. Näiteks meestele ütleb ta, et nemad peavad maksma ja ettevõtlikud olema, naistele ütleb, et nad ennast kõikvõimalikel viisidel üles tuuniksid ja oleksid daamilikud - ka siis, kui see üldse pole nende olemus ja ka mees seda üldse ei vaja/otsi. Sinna jõuab palju ka selliseid inimesi, kes on '
laid-back' ja ma usun, et ka nemad võiksid olla head partnerid ... ma usun, et nad võivad olla paremad partnerid kui need, kes usuvad, et suhte jaoks mees peab käima jõusaalis ja olema rahakas ning naine peab olema üsna peen, arvestatava ja osavalt esile toodud pepu ja tissidega. See, mis Sa tegelikult oled, tuleb ju ikka välja. Ja inimesed spontaanselt juba üritavad suhte alguses võimalikult normaalsed paista :) Mis kasu on sellest, kui kellelegi esimeseks kohtinguks uutstiili rõivastus valitakse, mida ta iial kandma ei jää? Ta on õpetanud naisi kõrgeid kontsi kandma :D - mis kasu sellest on? Ta jätab ju vale mulje niimoodi! Tundub, et ta tahab kõik naised teha endasuguseks ja kõik mehed enda maitse järgi mehelikuks. Kuid ta on emotsionaalne ja otsekohene, nii et
fun vaadata :)
Aga, ühes osas keegi ütles, et tema ootus oma parterile on, et ta oleks '
happy'! Rõõmsameelne! Ja ma mõtlesin, et see on tõesti ka minu jaoks täielikult esmavajadus. Et mu kaaslane poleks hapu, solvatud või viril. Et ta oleks emotsionaalselt nii tugev, et ta saaks üle 'asjadest'.
Ja kohe mõtlesin, et kui minu meelest Mees on
väga rõõmsameelne, siis tema endas näeb rohkem seda kibedat poolt ja tema meelest on tal suhtumine, et 'pole mõtet lollidega vaielda' - parem kõik naljaks keerata. Enda meelest on ta pigem 'lõbustatud' kui 'lõbus'.
Siiski, minu silm küll näinud pole sama rõõmsameelset inimest kui tema. Tema naljad pole hapud, ka siis, kui need on kellegi kohta. Ta ei tähtsusta üle seda, et maailm pole tema maitse järgi.
Eilsed päevikud, ja tänaseid ei tulegi, sest ma peesitan voodis ja vaatan inimeste 'mätšitamist'.
Muster sai valmis! Ma vist ei viitsi seda värvida ...
Tsitaat Teal Swanilt selle kohta, kui mõttetu ja isegi kahjulik on mitte välja näidata seda, kes me tegelikult oleme ja mida me tegelikult mõtleme ja tunneme.
Mina mõtlen sellest alati kui ringteest ja otseteest.
Otsetee on see, mida mööda me käime täiesti ausana.
Lõpuks me tahame jõuda kohta, mis on meie olemusele sobiv.
Kui me seda tunnistame, saame minna otse.
Kui me ei julge välja öelda, kuhu me tegelikult jõuda soovime (sest inimesed meie kõrval ju ei pruugi tahta sellisesse kohta minna ja me arvame, et 'lähedus' on meile olulisem kui endale truuks jäämine), siis tegelikkuses me ikkagi jääme kogu oma elukupatust varjatult ja salamisi enda soovitud suunas nihutama, lootes, et meie sammud on nii väikesed ja tähelepandamatud, et meie partner isegi ei märka, kuidas teda liigutatakse suunas, mis pole tema valik.
Ühesõnaga ... miks mitte minna otse ja kasvõi üksi, kui me niikuinii soovime jõuda kohta,
kuhu meie loomus meid kisub!?!
Milleks manipuleerida kellegagi, kellel on õigus oma teed käia ja ise otsustada, kas ta saab meiega kasvõi osa teekonnast jagada või ei saa?!?
Nunnud teibid (rulli peal kleepsuribad)!
Kõik minu kingirahad lähevad odava hiina kirjatarbevärgi alla :D
Selline väike karbitäis teipe maksaks Eesti poes VÄHEMALT 20 eurot - ja nad teeksid tegelikult selle lahti ja müüksid iga teibi eraldi 5 euroga. Hiinas maksab kogu karbitäis 4 eurot, üks teip on veel pildilt puudu.
Ma tellin eur.shein.com'ist.
Muidugi kasutan ma päevikutes ka igasuguseid pakendeid, ajalehest, reklaamlehtedest ja vanadest ajakirjadest välja rebitud ja lõigatud pilte ja värvilaike (musta paberit saan ma musta taustaga reklaamidest - neid on nii palju!), vanu raamatuid ja üldse kõike, mis on paberist ... ja mõnikord ka kilepakenditest, selle jaoks on mul teine liim.
Väiku aurav klaver ka siia lõpetuseks :) <3
Bye, loves! :)
