See on vähe väljendatud ja väga oluline mõte.
Me kõik õitseks palju ilusamini, kui maailm oleks viisakam, puhtam, sõbralikum, pühenduvam.
Lihtsalt neurootikud-autistid-viripotid on need, kes keelduvad alal hoidmast praegust mehaanilise suhtumisega jõu-maailma.
Äbarikud teevad sellega kõigile teene.
On aeg, et maailm muutub hoolivamaks!
Esimene samm selleks oleks iga inimese töö oma varjupoole tundmaõppimisega.
Võimaluse selleks pakub IGA negatiivne emotsioon.
Kui tunned halba tunnet, siis kohe mõtle, mille puuduolekule see viitab?
Aja, hinnatud olemise tunde, tarkuse? Mis on puudu, et sa ennast hästi ei tunne?
Võid olla 100% kindel, et nõrkuse koht on sinus endas.
Ja ainult sinu kohustus on ennast kaitsta ja enda vajadustele rahuldust otsida --- või, veelgi tõenäolisemalt, loobuda valekujutlustest enda ja maailma kohta. Ja konfliktid kaovad. Vägistajad ja varastajad kaovad, kaob igasugune soov kellegi teise arvelt midagi saada.
Kas me jõuame terve inimkonnaga sinna?
Mäh ...
Miks mitte! :D
See ei ole nii raske.
Aega ja aeglust on vaja, et lapsi mitte väärkohelda, neile mitte valetada, neid ilma selgituseta mitte alt vedada pidevalt. Ega muidu ei saa, lapsi tuleb kohelda õrnade imedena (ja loomulikult ei räägi ma nõmeda käitumise lubamisest, vastupidi, kellel on laps, ei tohiks ENDALE KA nõmedat käitumist lubada, mitte ainult lapsele). Aupaklikkus ja hoolivus lapse suhtes ja kõigi teiste suhtes ei tohiks olla nii raske, kui meil poleks kogu aeg nii kohutavalt kiire, et mõistus jäi üleelmise ülesande juurde maha, kui meie edasi rebisime ...
Meie kõik tohime endale lubada meditatsiooni, kui midagi halba enda sees tunneme.
Me ei pea seda hullumeelset maailma oma jõuga toetama, ainult oma hinge, ja see (ja ainult see) aitab hingi ka meie kõrval. Suur armastus sünnib ise, kui sellele ainult ruumi teha oma elus!
Armastan teid! :)
"/.../ I realized that the most important thing in this life is love.
Love is what brings freedom, happiness, and joy
to oneself and others,
and I feel deeply that all I want to do is share love and help others
to be free of their misery."
JOSEPH KAUFFMAN @
2 comments:
Ma mõtlen, et see kõik on õige - aga sealt on puudu see kõige tähtsam.
Sest vaadata endasse ja leida oma puudujääke - see ei ole raske, vähemalt mulle ei olnud,, ja viis otseteed depressioonini. "MA OLEN HALB, MUIDU EI OLEKS MUL JU HALB!" ja enesepeks lõpmatuseni.
See osa, et ma võin seda ja seda puudujääki omada, aga olen ikkagi täiuslik inimene - et täiust ei võta ära - on puudu. Et jah, ma VÕIN olla õnnetu välise kiituse puudumise pärast, ma ei ole seepärast paha, ja kui ma vahel ei ole õnnetu hoolimata välise kiituse puudusest, ei ole ma seepärast parem, vaid lihtsalt - nüüd on nii.
Nüüd on nii ja KÕIK on hea, mina olen hea, mis siis et ... - see on sul mujal kirjas, aga just selles kontekstis on minu arust hästi tähtis mõte.
Jah, siin polnud seda poolt kirjas, aga siis tulid Sina ja kirjutasid juurde ja nüüd on! :P
Jälle näide sellest, et kui 'valitsemine/kontrollimine' lõpetada, siis maailm teeb ise ennast korda! :D
Post a Comment