Jah, tõe elamine kuhjab su 'preemiatega' üle.
Mingi (hetkel mulle endale tabamatu) seose tõttu tahaksin ma siinkohal rääkida tõe ja julguse seostest.
Väga palju öeldakse, et tuleb julgeda oma unistused ellu viia.
Seda öeldakse reeglina selles mõttes, et lõpeta oma võimetes kahtlemine ja hakka tegutsema!
Mina tahaks väga toonitada, et julgemine käib ka teises suunas: lõpeta punnitamine ja luba endal olla sina ise. Julge mitte teha asju, mis sulle 'au ja kuulsust' tooksid, aga mis sind ei kütkesta.
Mina ise olemine ei nõua energiat, välja mõeldud ego säilitamine ja buustimine nõuab energiat.
Tõel pole vaja meiepoolset pingutust, tõde on tõde ka ilma selleta, mida meie sinna kõrvale topime. Vale aga vajab meiepoolset pingutust, et püsida.
Samamoodi 'vale-eesmärgid'.
Muide, sageli juhtub ka nii, et meie tõrge ja pinge on mingi asja suhtes ainult selle pärast, et me ise kahtleme, kas me ikka teeme seda õigetel põhjustel?
Siis võime proovida järgmist: anname endale loa seda asja mitte teha.
Kui 'luba on kohale jõudnud', siis võib juhtuda kaks asja:
- me võime tunda kergendust, et ei peagi seda tegema ja maailm ei kukugi kokku:
- me saame aru, et ikkagi täiega tahame seda teha ja nüüdsest teeme seda rõõmuga, mitte kahtlusega.
:)
No comments:
Post a Comment