Insta / thetentenclub
Ma soovitaks nii pikalt voodis puhkust veeta, kuni on totaalselt välja puhatud ja siis täitsa ükshaaval hakata päevadesse tegevusi juurde võtma - ülejäänud aeg tuleb jälle voodis veeta. Kuni säilib isu voodist välja pugeda, on ees ootava asja tegemine loomulik, kui parem jääks voodisse, siis tuleb kas see või mõned teised asjad ära jätta ja nii välja selgitada, mida sa tegelikult pead tegema ja kui palju voodist-väljas-aega on sinu jaoks loomulik. Ebaloomulik elu ei vääri elamist, sest see teeb meist palju halvemad ja rumalamad inimesed, kui me oleme.
Enam-vähem trollitekst jälle :D, ehk kasutu nõuanne ...:D
Samas ... lugesin jaapani traditsioonilisest psühhoteraapiast, kus ka esimene nädal veedeti voodis ja puhati välja. Kui juba igav hakkas, siis hakkas terapeut tund aega päevas inimesega rääkimas käima - selle aja peale oligi inimestel juba jutustamisisu tulnud. Siis tasapisi lisandus võimalus lihtsat tööd teha looduses (haiglamaja/d oli/d metsa sees), tasapisi tohtis teiste patsientidega ka rääkima hakata ja ... siis võis, kui soov oli tekkinud, tavamaailma tagasi pöörduda. Ma arvan, et oluline asi, mida selline teraapia õpetab, on vaatesuuna vastupidiseks muutmine: kui enne oli, et mis kõik mul puudu jääb sellest, mida ühiskond minult ootab?, siis nüüd on, et mida ma tahan ja jaksan teha?
...
Appi, ma tulin just lõunauinakust üles, panin pesud restile ja hakkasin selle blogi kallal nikerdama, aga voodielust rääkides tuli uuesti uni peale! 0_o
No comments:
Post a Comment