Üks Teal Swani jutt aitas mul mõista, et kui sa töötad ja suhtled ja käid ja kuulad ja osaled ja noogutad ja toetad ja tuuseldad - seda kõike ikka selleks, et KÕIGEKS valmis olla, mis elus juhtuda võib - siis sa pillad ennast laiali ja juhtub täpselt vastupidine: elu tundub kaos. See teeb veel murelikumaks ja veel igas suunas püüdlevaks.
Kuni mõni annab alla ja näeb, et midagi hullu ei juhtugi..., aga mõni peab kenasti vastu ja kui keegi talle ütleks, et kindlamaks ja püsivamaks see maailmakene elu sees ei lähegi, siis tema oleks täitsa rahul, talle sobiks!
Paljud siiski nii tugevad pole ja aina ootavad rahulikumaid aegu.
Aga siis, kui inimene näeb, et mitte midagi selle rabelemisega aastakümnete jooksul paremaks läinud pole ja (päriselt) otsustab, et tema enam "igaks-juhuks-asju" ja "aga-mis-siis-saab-kui-asju" enam üldse ei tee ja (päriselt) ei tee ka ning hästi autentseks hakkab, iga ebamugavustunde vastu võtab / lubab / aktsepteerib, seda uurib ja vähimatki vajadust tundes loobub selle tunde loonud tegevusest, mõtleb ümber, eemale liigub, peaks kõigi eelduste kohaselt elu olema täiesti pilla-palla, kuna sa ei tea enam seda ka, mida sa järgmise viie sekundi pärast tahad ja teed. Sa ei saa iseenda peale ka enam kindel olla!
Ja kui seda siiski teha, märkab inimene, et tal polegi mitte mingisugust muud kindlust vaja maailmas, kui enda loomuse järgi elamine igal hetkel. Absoluutne, kompromissitu isiklikus tões elamine - see on kogu kindlus, mida inimesel on vaja.
Ainult ennast ära killustanud inimesed muretsevad homse pärast.
Tegelikult on probleemiks see, et neil pole iseendaga piisavat kontakti.
Kui kontakt endaga on küllaldane, avastab inimene, et muud julgustust tal elamiseks vaja pole, sest ta üldjoontes teab, kuidas ta ennast edaspidi tunneb - ta teab, millist tunnet tekitavaid asju ta ligi tõmbab. Sa tõmbad ligi seda, mis sa praegu oled.
Kui sa ei tea, kes sa oled, kus sa oled, mis sa teed ja mille pagana pärast sa seda üldse teed, siis on sul alust karta - sa tõesti tõmbad ligi segadust, muret ja kaost.
Selline lugu!
🎕
No comments:
Post a Comment