Suhtlemisest

Kunagi ma mõtlesin, et ma ei tohi suhteid välja suretada ka juhul, kui mingi suhe mulle juba 10 aastat pakub ainult tüdimust ja vaeva. Ma mõtlesin, et kui ma inimesele kasvõi 'gõustimisega' mõista annan, et pole suhtlusest huvitatud, siis ta kannatab. Ma põhjustan kannatusi.

Mul ei torganud hetkekski pähe, et ka selliste suhete jätkamine põhjustab kannatusi.
Ma ei jäta kannatusi põhjustamata.

Kui usun, et saan valida, et põhjustan kannatusi mitte teisele inimesele vaid endale, siis tegelikult me kõik oleme ühises energiasupis ja kõik larbime seda ühist suppi lisaks enda ümber olevale energiale.

Kui võtan kannatused enda peale, siis panen need teises kohas välja, need ei jää minu sisse, me oleme kõik energeetiliselt (nagu ka mitmel muul moel) seotud.

Kannatused ei jää olemata, kui - soovides teist inimest kannatustest säästa - võtame need enda peale.
Täitsa kindel, et paneme selle kannatuse kusagil mujal maailma välja.

Ainus võimalus 'head' välja panna, on ennast niimoodi sellega täita, et see valgub üle ääre, maailma laiali. Mis on hea meile, on alati hea ka maailmale.

Ainult siis, kui oleme ennast reetnud ja hüljanud tundub, et peame ennast kokku võtma, et hea olla.






Allikas: Instagram @ tealswanofficial