Ärksus

Allikas: Instagram @ oshointernational


"Risk everything for awareness, 

but never risk awareness for anything." 

- Osho

Eckhart Tolle ütles, et Ego ja teadlikkus ei saa korraga eksisteerida.

Need välistavad teineteise.

Ma polnud seda ise märganud.

Pärast seda vaatasin ja ... katsetasin üle ja üle ja ... täitsa tõsi!

Ehk siis jälle - kui sa tahad Heaks ja Targaks saada, siis lihtsalt ole avar, näe läbi, näe ilu ja harmooniat, otsi seda, kui niisama silma ei hakka - see on alati olemas. Kes 'näeb LÄBI', näeb ilu. 

Kordan siin ikka üle ja üle :D - lootus ja selle kaotamine, armumine ja pettumine, haiget tegemine ja haiget saamine, hea tegemine ja heateo osaliseks saamine, nutt ja naer -, kui kõigest kirjumirjust, mida maailm sisaldab, nii palju kõrgemale tõusta, et me ei keskendu üksikule või mõnele kooskäivale episoodi(puntra)le, vaid näeme suurt plaani, siis me näeme ainult ilu.

Kogu see valu - see on ilu.

Ja inimesel on võimalik kõike näha iluna - plaani küsimus on ainult (st kas vaatad väikses või suures plaanis). Alati on võimalik ennast kaugemale zoomida, kuni näed ainult ilu ja tahad kummarduda selle valu ja pingutuse ees, mis on selle sees.

Nisargadatta Maharaji ütles alati, et valgustumine pole raske, see on absoluutselt igaühest vähem kui sekundi kaugusel. Probleem on selles, et inimene tahab ehitada teekonda, rada. Inimene tahab midagi teha, mitte millelgi 'juhtuda lasta'. Ta ei oska endast/kontrollist loobuda ja tegelikkust sisse lasta.

Me ei tea, millal, miks ja kellega see juhtub.

Kuid millegipärast tundub oluline rääkida, et armastus, mida inimesed ihaldavad, pole luuletajate väljamõeldis - see on olemas, see on imeline ja seda tasub otsida.

Ja rahu, rõõm ja ime-tunne, millest müstikud räägivad, on samuti olemas. Kõigile käeulatuses, ja ometi teadmatutes kaugustes ...

Ma enam ei tunnegi ennast elus ebakindlana, aga tunnistan, et seda oli mul tohutu kergendus kuulda (kõigepealt Alan Wattsil't, siis ka mujalt), et 'äsjanihestunud' teadvusega inimesel tekibki vajadus kuulutada, et pühakute siht on tegelikult saavutatav - ja seda kõike hoolimata sellest, et nad kõik kurdavad sõnade küündimatuse üle :D ... Nii paljud tunnevad, et nad ikkagi peavad rääkima..., et see on nende olemuse täideviimine..., sellest seletamatust kogemusest rääkimine ... 

Naeruväärne? Jah. :) Ja ilus :)

Aga kui keegi poleks öelnud, ma ei tea, kas ma seda blogi peaksin ... ma ei oska arvata ...

Äkki tunduks mulle mõttetu rääkida sõnulseletamatust elutunnetusest, mis on küll VÄGA palju levinum, kui me arvame (sest sellised inimesed õilmitsevad sageli suhtelises erakluses, kuna sotsiaalseid vajadusi neil pole - nagu ka mõistjaid :D )...  (inimesed, kes mingitel vuudu-uudu päevadel käivad, suurelt jaolt on siiski otsijad, mitte kohalejõudnud, mis iganes 'psühhedeelseid' kogemusi neil ka pole), aga siiski marginaalne, kuna selle kohta pole midagi kindlat öelda ju :D

Ma tunnen ennast nii õnnelikuna ... ja silmapilk liitub sellega tänutunne, et ma saan seda tunnet selles kehas tunda, ja see teeb mu õnnetunde veel intensiivsemaks .... ja siis ma tunnen tänu, et saan olla nii õnnelik ... jne :) Õnneratas :D

Tuhat südant! :)

💚

---

Ahsoo, et osal inimestest tuju pahaks ei läheks:

ma ei arva, et ma olen valgustunud.

Ma pole mingi kõiketeadev, kõikjalviibiv, õhus hõljuv ja tühjusest asju materjaliseeriv olend.

Olen täiesti tavaline inimene, kellega lihtsalt juhtus ärkamiskogemus paar aastat tagasi, ning mitte mingisuguseid imelaadseid asju ma ei koge, peale eksistentsiaalsete imede. Ainult vaade muutus, mitte midagi muud. Ma pole vegan, ma pole karsklane, ma kannan seda, mis on kena ja odav, joon piima kohvikoorega pooleks :D

Ma olen lihtsalt neutraalne (pole head või halba) ja õnnelik.

Aga nii on lihtsalt väga kena elada, ja armastust on kuidagi tohutult palju ... ma tegelikult ei tea, miks ... see lihtsalt on ... nii SUUR! :D