Ninatoppimisest

Allikas: Instagram @ balancemylifeyoga

Sellega on huvitav lugu.

Teiste inimeste asjadele on raske tasakaalukalt mõelda, sest kui me mõtleme neist neutraalselt, siis hakkab igav ja ei viitsi nende asjadega suuremat tegeleda, mis mõjub hoolimatuna. Kui aga laseme end haarata, siis jääme rahust ilma.

Mina võitlen selle probleemiga kogu aeg.

Tahan rahu ja ei soovi, et mind kõigi sugulaste mõtete ja tujudega kursis hoitakse, sest ma ei saa siis magada, muretsen ja kurvastan, valutan pead.

Kui ma seda teha ei taha ja välja ütlen, et pole vaja mind kursis hoida ja üldsegi - et ma lülitangi nüüdmõneks ajaks telefoni välja - siis on kogu ülejäänud vahmiil surmkindel, et ma ei hooli neist ja tahan neist lahti saada.

Ma praegu siiski teen seda ja ütlesin neile, et nad oma mõtteid-tundeid ei häbeneks, ja nagu mina luban endale oma käigud, võivad nemad endale kõiki oma tundeid lubada, mul selle kohta kobisemist pole.

Olen nüüd kirja- ja sõnumite teel suhtlusele üle läinud ja ... teeb lausa alandlikuks, kui kenasti see mulle sobib, ja et ma nii kaua siiski püüdsin teisi mõistma panna, et mul on seda vaja, mis viis solvumisteni. Parem mitte panna teiste peale seda kaasvastutamise koormat ja lihtsalt teha mis vaja ning ilma tagasisidet ootama jäämata lihtsalt rääkida, miks ma midagi teen (või ei tee).

Minupoolne rumalus oli see, et ma rääkisin oma vajadused (hetkel: kõvasti vähem 'häälsuhtlust') välja ja jäin ootama teistepoolset äratundmist ja vastutulekut. Loomulikult seda ei tulnud, nemad hakkasid hoopis võitlema oma vajaduse eest kontaktis olla (ja ma kahtlustan, et see on enesehinnangu küsimus --- kas ma ehk ei pea neid suhtlemise vääriliseks? kuhu see kõlbab, et mina ei saa neilt midagi, mida ma vajan? ma kahtlustan, et ninakirtsutamise ja solvumisega püüdsid nad panna mind tõestama, et nad on minu silmis väärtuslikud; nad ei tahtnud tunda, et nad on keegi, keda ma välja ei kannata, kuigi ma ju tegin selle perepileti kõigile :) ... mõtlesin, et see teeb asja õige lihtsaks). See tegi mu tüdinuks ja kärsituks.

Nii palju parem on lihtsalt leppida, et kõik saavad jube vihaseks su peale ja ikka teha seda, mis sul vaja on :)))

Ainult kolm-neli päeva on möödunud ja ma tundsin juba teisel päeval ennast nii palju paremini! :)

Irra-arra, kätte'i saa! :p