Ma olen praegu mõlemast nii tüdinenud! :D
Kui inimene ei suuda suhelda nii, et ta ei solvu iga asja peale, mida teine teeb või tegemata jätab, siis ma lihtsalt ei suuda taibata, milleks suhelda? Kas kogu see 'nagin' on tõesti parem kui üksindus? Kuidas?
Praegu seda kirjutades saan aru, et kogu see kammajjaa tuleb tegelikult ühe inimese kaudu.
Kui vilets on olla maniakaalne armastuseotsija ja sellega kõik inimesed eemale peletada!...
Ma mäletan viimast korda, kui mina tundsin, et appi, mulle tehakse liiga!
Mul oli tükk aega nii häbi, sest see on lollus. Mitte keegi ei saa meile liiga teha, kui me ei lase, ja meie heaolu on 100% ainult enda vastutada - see teine inimene tohib olla isekas, valelik ja mis iganes ta arvab, et teda teenib.
Aga jah, kui tundsin end reedetuna, siis sain aru, et olen siiski rumalam, kui arvasin.
Inimese jutu uskumine on inimlik, aga mitte arukas.
Seda saab endale ilusasti ja soojalt andestada, aga ära põhjendada mitte.
No comments:
Post a Comment