Mulle meeldib see 'ebajärjekindluse' osa siin.
Meid kasvatatakse järjekindluse suunas.
Ja kui me armastame maailma ja tahame seal ronida, siis miks mitte!
Aga kui me maailma illusioonina näeme, mullina, mida inimesed ise ülal hoiavad, siis me ei viitsi seal ronida ja siis tohime olla elus, vaba, liikuv, muutuv.
Me teame, et meil on võimalik õpetada inimesi ennast usaldama, kui me oleme järjepidevad.
Aga me saame neid õpetada ka meile mitte toetuma, ise vabad olema, kui me elame kirega, ennast mõttetutesse piiridesse surumata. Mõlemad on head variandid, nii et hullu pole! :)
No comments:
Post a Comment