Hind

"Let go of how you thought life was going to be or supposed to be, so you can allow your life to flow through you."

Mark Groves @ createthelove

Mnjahh, kes seda oleks osanud arvata, et uus elu on vanaga nii ühitamatu või õieti - huvi 'vanade asjade' suhtes oleks teesklus nii et sa lihtsalt lased nad käest.
Et sa jätad kõigile inimestele oma elus vabaduse kõigeks, sest neil on õigus oma teekonnale.
Et sul on kahju inimestest, kes väljendavad, et kellegi valikud neile ei meeldi ja loodavad kaasanoogutamist ja peavangutamist - sul on kahju nähes neid võitlemas ja emotsioneerimas asjade pärast, mis pole olulised ja sa tead, et ei saa neile seda öelda, sest siis kannatavad nad veel rohkem.
Et sul on kurb vaadata, kuidas arukad inimesed ennast otsivad ja endale soliidsust juurde saavad oma sugupuust, kui loomulikum ja nii palju kergem on olla ajaloost vaba - isegi isiklikust.
Et kurbus tuleb peale, kui näed, et su vestluskaaslane otsib su heakskiitu, kui sind pole peaaegu olemaski enam. Mõelda võib igat moodi - mingi loogika on igas arutluskäigus. On mõttetu vajada, et teine inimene mõtleks samamoodi.

Aga sellisena - liikuvana, lahtisena, muutuvana, etteaimamatuna - ei saa sa kellelegi tuge pakkuda.
Toe peavad nad leidma iseendast.
Seegi on kingitus, kuna tuge saabki leida ainult iseendast :)
Aga kas keegi on selle "kingituse" eest tänulik? :D
Ei.
Muidugi mitte :)
Nad tunnevad, et sa põhjustad neis kannatusi.
Tegelikult põhjustavad kannatusi nende enda illusioonid.

Aga sellega on nii et ..., ega seda enne ei näe, kuni järsku näed.