Asi pole niivõrd (või üldsegi mitte!) selles, mida sa ütlesid või tegid - kõigil inimestel on mingid mõttemustrid, mis hoiavad nad suletuna, kammitsais. Nad näevad ja tõlgendavad maailma nende mustrite kohaselt. Rahulolematus ja kahtlus teeb kriitiliseks. Taibukad inimesed on mõistvad.
Seega - kui saad, selgita inimestele, miks sa midagi teed, aga ära tee seda enda pärast.
Tegutse enda pärast - selgita teiste inimeste pärast.
Võibolla nad avanevad, võibolla mitte.
Sina tee ikka seda, mida tahad.
Ära looda mõistetav olemise peale.
Mõistusega pole siin palju pistmist.
Mõistab inimene, kellel on avar hing.
Sinu lähedal ei pruugi selliseid inimesi olla.
See ei tähenda, et pead oma elus nende arvamustest lähtuma.
Kui oled vanem, näed, et inimesed kritiseerivad sind ükskõik, kui püüdlik sa oled.
Seega loobu mõistetav ja hinnatud olemise vajadusest.
Suhtu kaastundlikult ja mõistvalt inimestesse, kes sind kritiseerivad ja taga räägivad, aga lihtsalt tee oma asja. See aitab sul palju paremini teostuda ja õnnelik olla kui see, et teised on sinuga rahul.
Lihtsalt loobu lootmast, et teised mõistavad.
Enamik mõistab vaid seda, mis nende enda ego/arvamusi kinnitab.
Meid kõiki on niimoodi kasvatatud.
Pole kerge sellest üle kasvada.
Luv ya! 💙
Paljukorratud tsitaat Ema Theresalt:
No comments:
Post a Comment