Olen tundnud paljusid intelligentseid inimesi, kes omavahel rõõmuga räägivad sellest, kui lollid mingid teised kõrgemal-tähtsamal kohal olevad inimesed on.
Ma usun, et me kõik võime olla 'lollid' ja need, kes teiste üle naerma tõttavad just ise kardavad, et on sama lollid ja teised märkavad; et mitte üksi loll olla, tuleb teiste lollust ka alati esile tuua.
On ka intelligentseid inimesi, kellel teadmiste ja analüüsivõime kõrval elab ka hingetarkus, mis on endasse haaravam ja toob/loob rahu, mitte tülisid.
Me kõik tahame rahu, mitte tülisid :) Selle taipamiseks ei pea isegi intelligentne olema :)
Kes tegelikult maailma asjadest aru saab, selle ego väheneb.
Teiste kritiseerimine ei näita tarkust, vaid selle puudumist.
Mõned tunnid tagasi ootasin bussi. Buss tuli ette, mulle lähim oli eesuks. Suundun sinna, teised uksed avanevad, eesuks mitte. Seisan natuke, ootan, siis küünitan ennast sisse vaatama. Bussijuht lappab süles mingeid pabereid, minu sealolekust mitte midagi teades. Puhkesin naerma ja läksin keskmisest uksest.
Mõtlesin sõites omi asju, äkitselt meenus bussi peale tulek ja ... tundsin nii suurt soojust, et minu reaktsioon äparduse peale on südamest tulev naer.
On hea olla väikese egoga tüüp :)
No comments:
Post a Comment