Monday, May 11, 2020

Nad armastavad loodust, eriti kasse

Appi, vaadake milline supertore mõte tuli Samsungil!
Nende telekapakendeid saab nüüd kassimajadeks muuta (instruktsioon on kaasas, jooned ette tõmmatud jne)! Brilliant!

An idea inspired by kids under the age of 10, has made Samsung come forth with new TV packaging. Manufactured from ‘eco-friendly corrugated…

An idea inspired by kids under the age of 10, has made Samsung come forth with new TV packaging. Manufactured from ‘eco-friendly corrugated…



Ja samalt lehelt leidsin autistliku poisi luuletuse :)

A 4-year-old poem, written by autistic Benjamin Giroux when he was 10, went viral. The poem was translated in more than 20 languages, and…


Väga ilus! 💗

Mõlemad lood on Instagramilehelt @ globalpositivenews

Head uudised kuluvad ikka ära :)
😻💖😻


Muide, ma vahin inimeste päevikuid igal võimalusel juba, ma ei tea ... kaks aastat vist ikka!, aga alles mõni päev tagasi sain teada, et paljude riikide lapsed õpetataksegi praegu tähti kirjutama niimoodi püsti ja eraldi ja nemad saavad aru, mis on nende käekiri ja mis kellegi teise oma!
Sain seda teada niimoodi, et keegi tutvustas internetiprogrammi - võib-olla on see ainult iPadis, ma ei tea, aga seda ekraanile kirjutamise pliiatsit on küll vaja, ma ei viitsinud süveneda, kuna mul seda ei hakkagi olema :D -, kus sa kirjutad ruudukestesse tähestiku suurte ja väikeste tähtedega ja numbrid, ning siis programm teeb sellest sinu isikliku fondi, ja minu silmale nägid need kõik ühtmoodi välja, aga järele proovinud tüdrukud kõik hõiskasid, et OMG - ONGI MINU KÄEKIRI :D
Ja siis veel olen näinud, et kui noor tüdruk teeb seotud tähtedega kaldkirja, siis selle kohta öeldakse kalligraafia! See ei pea olema eriliselt ilus, ühtlane ja loetav. Tähtede sidumine ongi kalligraafia mõne riigi noorte silmis!

Maailm on nii põnev! :D

Sunday, May 10, 2020

Fat boy

Pole julgenud seda teemat üleski võtta, kuid juba mitmendat päeva on loodus ja ka inimesed rõõmsamad, ning nüüd julgen küll loota, et teid kõiki on see koroona-kriis puutumata jätnud - nagu ka meid. Nii otseses mõttes, et kallid inimesed ei haigestunud, kui ka kaudsemas - sissetulekute järsus vähenemises või lausa töökoha kaotamise näol. Ma ei suuda kogu maailma meeles hoida, kuid seda olen nii väga lootnud, et siin blogis vahel kolavad inimesed tunnevad end igas mõttes turvaliselt.

Minu Issake sai tegelikult kuu aega tagasi kerge insuldi ja oli 10 päeva haiglas.
Siis oli küll ärevus, et väga pahale ajale sattus see haiglasviibimine, nagu insuldimuredest veel vähe oleks olnud. Kuid temaga on kõik kenasti ja nii loodan, et kõigil, kelle peale mõelda oskan, läks see kriis ka võimalikult pehmelt mööda. Nüüd vist juba saab öelda, et see on praktiliselt möödas.

Ehh, täna on ilus päikeseline päev, aga olen piltide tegemiseks liiga mugav, panen eilsed :)

Look at this fat boy :) Ise tegin :D





Pooleliolevad burksid ja raamatud-lugemispäevik :)
LG - Life is Good :)
:D

Kaizen raamatut tegelikult ka ei soovita 30+ vanuses inimestele.
Ma arvasin, et see raamat on jaapani elufilosoofiast ja esteetikast, aga tegelikult on väga algeline eneseabiraamat.
Ainult see mulle meeldib, et lühidalt ja täpselt on tutvustatud träkkimispäevikut - bullet journal'i meetodit ja selle paljusid kasutamisvõimalusi :)


---

Ahh, ma mõtlesin - kuna ma ise oma päevikuid nii armastan :D - et käbedalt teen viimaste kolme päeva lehekülgedest pildid ja ükskõik, kuidas need välja tulevad - need tõestavad, et ma olen elanud :D






Muide, selles Kaizen raamatus oli taas juttu sellest, et on tõestatud, et sotsiaalmeedias istumine on võrdeline inimese madala enesehinnanguga: mida rohkem istub, seda madalam ... 
Ma lihtsalt pungitan silmi selle jutu peale. Aastaid! :D
Kui meile ei meeldi, siis me ei 'follow', aga kui meeldib, siis kuidas see halvasti mõjub?
Asperger olla on selles mõttes ikka hea, et ei seosta ennast nii väga teistega, vaid oled oma-moodi, teed, mis tundub õige ja huvitav, ja muu peale ütled lihtsalt "ahhaa!" ja "ohhoo!"
See ei puutu sinusse.
Oletame näiteks, et ma näen ilusat puud.
See ei tee mu enesetunnet halvaks ju!
Kuidas siis ilus pilt saab teha?
Whatever, mingi autsaideri-loogika on mul ilmselt :D
But i enjoy! :)

---

Muusikat pole ka kaua pannud.

HETKEL kuulan repeat'i peal sellist ulakat laulu
(kuna olen kinnismõtetega asperger, siis ikka mitu tundi järjest alati :D )



See tegelikult pole see muusika, mida ma tavaliselt kuulan, aga täna on selline naksakas ja kraps, veidi ulakas tuju kuidagi :D
(eheh, ilmselt juba pealkiri viitab sellele :D )


Kuid paar päeva tagasi leidsin nime laulule ja lauljale, mis on mulle NIIIIIIII KAUA meeldinud ja kuidagi ei osanud leida.
See on nüüd tõesti minu õnnis argimeeleolu :)



Eee ... sulnis, mis? :)

Muide, mu päevikud on ka täis <3 ja :D märke ... huvitav, et vanasti pidid inimesed ilma nendeta läbi ajama oma päevikutes, ja ikka enam-vähem saadi aru, mis tujus nad olid ...

Tuesday, May 5, 2020

Nananananaa, niisamaa :)

Olen siin rõõmupisaraid valanud Õe sõbranna pärast, keda ma olen elus kolm korda näinud :D
Ta (see Õe sõbranna) just väga hiljuti abiellus, mõlemad on väga õnnelikud (see tähendab, et ta abiellus välismaalasega, kui te ise aru ei saa :D ).

Igatahes ... täna jõllitasin telefonis vastabiellunute fotot ja millegipärast tulid meelde igasugused foto-veidrused ja internetijamad.

Näiteks - ükskord ma guugeldasin oma Venda, kes on tõrges fotode, eneseesitluste ja suhtlusportaalide osas, ning enne lapsi alati läks jõluperioodiks üksi metsa matkama. Ja ma panin pulli pärast "images" eeldades, et seal pole muhvigi. Ja ...
... te ei oska ette kujutada, mis nüüd tuleb ... :D
... esimene foto oli mingit auhinda vastu võtvast noormehest, kes nägi välja täpselt nagu minu Vend, AGA POLNUD! Ja mu vennast polnud - tegelikult ka - ühtegi fotot :)
Ma ei mäleta, mis auhind see oli, aga juba selle teema pärast sain aru, et --- see pole minu Vend. Kuid ... ma saatsin selle pildi talle ja ta ise oli ka šokis :D Kehahoiak, miimika, kogu näo mäng, naeratus, käepigistuse-kalle - kõik oli nagu minu Vennal! Mitte lihtsalt nägu ja soeng või paksus ja pikkus. Kõik oli sama! :D
Ja mida teab Guugel, et ta sellise vaste välja koukis?

Aga ükskord varem oli mingis kodukaitse-värgis fotograafid kohal ja ... udus, seepiatoonides tehakse foto eemal võsas passivast mehest, see foto võitis ja läks jumal teab mille kaanele, ja ma mõtlen, omg, kuidas on võimalik, et nii Venna olekuga poiss on veel seal ... ja muidugi lõpuks polnud seal kedagi "temasarnast" - tema oligi see kaanepoiss. Ma lihtsalt ei suutnud mõelda temast kui kaanepoisist :D, aga kogemata võib juhtuda.

Aga mind teeb see juhusliku sarnasuse teema veidi kohmetuks, sest mina olen näinud mingit erootilist fotosessiooni näitsikuga, keda ma esmapilgul vaatasin, et oo - mina! :D Mida? :D
Ja kui internet alles alguse sai, siis ma nägin nii palju jagatud erootilisi linke eesti noorte naiskuulsuste kohta. Täna saaks igaüks aru, et see on fotošop, aga algul ju me keegi ei teadnud nii hästi seda peade kehade külge kopeerimise asja ... Tänapäeval on pigem nii, et on tõelised pildid ja sa oled 100% kindel, et see on fotošop :D Mitte midagi enam ei usu, mis foto pealt näha on, kui see on vähegi kõmuhõnguline :D

Ja siis ma olen vaadanud sarja Catfish, kus inimesed teesklevad internetisuhtluses kedagi, kes nad tegelikult pole. Väga tavaline on, et nad kasutavad oma profiilis ja fotode saatmisel lihtsalt mingi teise kena inimese fotosid ja siis nad muidugi mõtlevad välja igasuguseid ettekäändeid, miks petetavaga mitte kokku saada, kuigi juba kuus aastat on virtuaalsõnumites armastusest ja abiellumisest räägitud. Pooltel kordadel on see salapärane armastaja hoopis valest soost :) Ja siis juhtub ka selliseid lugusid, et ... saatetegijad viivad kokku inimesed, kes ... on täpselt need, kes nad jutus ja fotodel olid, AGA filtritega :D
Ja saatejuhid on šokeeritud, sest ... KÕIK kasutavad filtreid nende teada. Nii et kui sa oled teinud oma silmad suuremaks ja juuksed paksemaks, siis ... võõras, kes sinuga kohtumisest unistab JUBA ARVESTAB, et foto pole tegelikkus! Nii et see on šokk, kui sa ei julge kohtuda selle pärast, et filtreerisid endal midagi ideaalsemaks.
Väga huvitavas maailmas elame nende filtrite tõttu.

Ma tean üht Vene-Ukraina-MaEiTeaMisRiigi naist, kes pildistab ja filmib ennast filtritega ja usub täiesti siiralt, et ta ongi inimsilmale vaadates ka selline. Ja ma vist usuks, kui ma poleks näinud videoid samadest inimestest filtritega ja ilma. Ka videole saab panna filtri, mitte ainult fotole.
(Aa, muide, kui kedagi huvitab, kes on, siis ma teie jaoks otsisin just välja selle tüdruku, kes ennast filterdab ja ise siiralt usub, et ta nägu ongi ilma poorideta :D - SIIN!)




---



Aa, jah, fotode juurest.

Ma unustasin oma praeguses päevikus korraks vahelehed ja lihtsalt kleepisin servad täis. Füüsilisel kaustikul paistab alumise lehekülje tekst NII TUGEVALT läbi, et kuigi ma mõtlesin, et kui ma ei viitsi siin blogis tavapäraselt tsitaate kommenteerida, panen lihtsalt oma tavapäevikupilte, siis nägin, et need on täiega sotapotad, nii et mõtlesin, et ei saa panna - kole.
Aga praegu keerasin neid Painti programmis õigetpidi ja vaatan, et - polegi tagumise lehekülje tekst nii esiletungiv fotodel. Väga huvitav!

Aga ... siin on ainult mõned leheküljed ja ma ei viitsi neid kronoloogiliselt järjestada, nii et ... plöääh!



Tegelikult tahtsin irvitada oma tänahommikuste minimalistlike "kunstiprojektide" üle, mis olid tibatillukesed ja ikka läks mitu korda silmnähtavalt sassi, mida ma teha püüdsin. Eriline jama oli, et mu kuldne geelpliiats läikival pinnal lihtsalt ei kuivanud ära, puhu ja lehvita, kaua tahad.
Ja mul oli eeskuju ees - Instagramikonto lonelywalls.eu .


Imelik, kui meil on suur soov ja rõõm teha midagi, milles me sugugi andekad pole :D
Aga noh, kui rõõm käib frustratsioonist kõvasti üle, siis ikka tasub teha :)



MARMOR on KLEEPEKAS!
Ja ikka ma ei saanud hakkama :D!
Ainult kullatriibud oli vaja minul teha :D

Aga ... noh ... parem kui eimiski ju! :) ? :)

Suva järjekorras päevikulehekülgi:


















Oo, kusjuures see oli pildistamise hetkel küll tõesti viimane lehekülg :D - tänane! :)
Suvaliselt nokkides läksid viimased ikka paika :)

Bye! :) 💗


Thursday, April 30, 2020

"Süda"

SÜDA. 1932: Jelena Roerich - Raamat | Rahva Raamat

Väga imelik on kirjutada raamatust, mida ma lugeda ei soovita :D ... Ma pole seda nii ammu teinud.

Raamatul "Süda" pole autorit märgitud, kuid see on osa Elava Eetika 'koolkonna' kirjandusest, mis on sündinud Jelena Roerichi päevikumärkmetest, mille aluseks omakorda on guru Morya õpetused.
Ehk siis: Morya räägib, Jelena paneb kirja ja raamatuid välja andma hakates vaatas guru Jelena tekstid ise üle ka. Kokku on selles sarjas 17 raamatut.

Jelena ja Nikolai Roerich olid idamaisest esoteerikast huvitatud abielupaar, kes võtsid ette ka palju reise ja rääkisid võimalikult paljude salaõpetuste tundjatega. Morya aga rääkis oma jutte Londonis ja Roerichid käisid teda kuulamas 35 aastat - 1920 - 1955, mil Jelena suri. Seda ma ei tea, kas KÕIK need jutud räägiti Londonis, aga seal nad igal juhul esmakordselt kohtusid.

Igal juhul olen ammu tahtnud Jelena/Helena Blavatsky asju lugeda ja kuna sama mees oli ka Blavatsky üks õpetajatest, siis tundus väga hea mõte see raamat ette võtta.

Paraku oli raamatu lauseehitus nii veider, et pani mu kogu aeg magama - sageli lugesin seda tillukest raamatut 1/3 lehekülje kaupa, siis pidin midagi muud tegema või magama. Igatahes polnud lugemine nauding.

Lisaks hakkas jubedalt häirima, kui võitlusvalmis ja negatiivne see Morya oli. Kõigist kantidest ümbritsesid teda "seestunud" ja reeturid, deemonid ja Pimeduse Jõud, kellega tema ja tema mõttekaaslased siis võitlema pidid, esindades Valguse Jõudusid. Ta tundus väga hapu olevat oma endiste kuulajate suhtes, kes (ma oletan, et tema suurushullustuse, võitlusvalmiduse ja negatiivse nägemuse tõttu) olid temast eemaldunud. Õhku visati ebamäärased ja lapsikud ähvardused sellest, kui ettevaatamatu on Õpetajast halba rääkida ja mis hirmsad tagajärjed sellel olla võivad.

Kui minu lemmikud ida müstikud Osho ja Nisargadatta räägivad puhtalt isikliku kogemuse pinnalt, siis Morya alati "Meietas" (suure tähega) ja püüdis mingi talle väidetavalt teada oleva kõrgete meistrite Hierarhia selja taha pugeda.

Ma saan aru, et inimesed on erinevad ja neile imponeerivad erineva tooniga õpetused, kuid see oli lihtsalt masendav, mis maailmas see Morya elas.
Ma oleks juba esimeses loengus ängistusataki saanud.
Ka polnud temas sugugi avatust teisitimõtlejate suhtes, mitte mingit leplikkust, et kõik ei mõtle samamoodi..., ma arvan, et need "seestunud" inimesed ja Kurjuse Jõud olidki lihtsalt need, keda tema hapu olek ja vastutuse ebamäärasus eemale kohutas.


Aga nagu ikka - oli temagi jutus asju, millega täiesti nõus olen.
1. Ärritunud olekus ei tohiks süüa, see teeb kehale halba.
2. Tee õndsusele on lihtne, kui pole konkureerivaid huvisid (vajadus meeldida perele ja tööandjale, soov praeguses kehas ellu jääda jne.).
3. Energia on väärtuslik ja meil on õigus valida, kuhu me selle paneme.
4. Mõte on tähtsam kui tegu. Näiteks kui teeme heategusid selleks, et olla hea, siis me ilmselgelt ju pole seda vaid püüame headust imiteerida. Hea inimene teeb head nii, et ei tee sälku voodipeatsisse või tärnikest kalendrisse.
5. Väsimus on ohtlik, sest väsinud inimesed käituvad halvemini, kui on nende loomus, aga karmalised tagajärjed tuleb ikka neil kanda. "Palun vabandust!" ei loe.
6. Elav tuli puhastab.
7. Füüsiline (inim)keha piirab meie kogemuste spektrit.
8. Loomad on eksistentsiga ühtsemad kui inimene, kuid et nad on oma seisundist ebateadlikud, jäävad nad arengult ikkagi tahapoole. Teadvustamine on oluline, enne kui ringiga teadvustatud puhta olemise juurde (tagasi) jõuame.
9. Inimesed teevad teisi inimesi (ka või eelkõige lähedasi) haigeks.
10. Kui tunneme millegi suhtes vastumeelsust, tuleb selle asja suhtes olla väga ettevaatlik, mitte lihtsalt maha suruda oma autentset reaktsiooni. Kuni me ei tea, millest vastumeelsus on põhjustatud, on ohtlik seda teha, sest põhjus kindlasti on ja see võib olla oluline. Ei ole vaja üritada ennast murda mõistuse ja tahtejõu abil.

Heh! Polnudki nii tüütu kirjutada, kui arvasin! :D
Ma mõtlesin, et kirjutan seda mitu päeva :D

Aa, tegelt, ma pole veel tsitaate vaatama ja fotosid tegema hakanud ja jube pime ja külm on täna (T, 27.04.2020)...
Äkki lähebki mitu päeva!? :D

....


Jaaaaa läkski mitu päeva :)

Pildid, mis täna viitsisin teha:


Guru Morya arvab, et meelerahu on illusioon.


Tähtis lahing for sure ...

-

Lihtsalt üks terve lehekülg lugemispäevikust:


Ja lihtsalt avatud raamat:


Ja mu pidžaama-retuusides koivad :D

Ja tsitaate välja kirjutama ei viitsigi hakata.
Ma olen "so over" sellest raamatust!

Hey y'all lil' niggas

Suht hiljuti kirjutasin (vist ikka blogisse ... äkki kellelegi mujale :D?) inimestest, kes on ennast kaamera ees "liiga vabalt" tundnud, ning selle peale tohutu kriitikatule alla sattunud. Mõni juutuuber on väidetavalt 45 minutit nuttes ja tatistades vabandust palunud ühe fraasi pärast, mis ta mingis ulakas või turtsakas tujus ütles.

Okei, just klikkasin sama teemaga videole - ausalt öeldes äravahetamiseni sarnane sellega, mida juba vaatasin ja kirjeldasin - seal on mustanahaliste teema terav, ja minul hakkab peas üha valjemini ja valjemini kummitama Bhad Bhabie laulu Trust Me see osa, kus rastamees laulab:

Tote that Glock, lil' homie, get yo guap
You my son, lil' nigga, I'm yo pops
I'm on top, lil' bitch, gimme props ...


See koht on laulus 1:32.



Ehk siis, ilmselt ... minu jaoks on see kõik üks suur nali.

Kui mina netis märgatavaks saaksin, visataks mind internetist välja selsamal päeval, kui see juhtuks.

Mõnikord tõesti juhtub, et me teeme ebaõnnestunud nalja, kuid seda ei juhtu sageli.
Tavaliselt teistele see nali ei meeldi aga meile küll! :D Ka pärast aru saamist, et teisele ei meeldi! Mina sageli naeran üksi oma naljade peale ja mul pole selle vastu mitte kõige vähematki :D
On ka teine variant: inimesed on vait ja siis keegi seletab minu nalja teistele. See meeldib mulle palju vähem. Keegi ütles, et anekdoodi seletamine on nagu konna lahkamine: sa saad küll paremini aru, aga konn/nali on surnud.
Ma küll loodaks ja usuks sellesse, et minust hoiaksid eemale ja kasvõi räägiksid halba kõik need inimesed, kelle jaoks minu naljad on napakad või ebadelikaatsed. Sest mina küll ei vabandaks nalja pärast, mis mulle endale nalja teeb. Ma lihtsalt ütleksin täiesti ausalt, et mul on kurb, et mu naljad teistele haiget teevad ja kurb, et ma ei saa aru, kuidas see võimalik on.
Ja et ilmselt olen ma "haige inimene", aga sellegipoolest ... mulle meeldib olla mina, mitte teeselda kedagi, keda teised nõuavad, et ma oleksin.
Ma arvan, et inimesed, kes nõuavad teiselt inimeselt, et ta oleks teistsugune, on hullud.

Hästi huvitav on kuulata inimeste lugusid sellest, kuidas isolatsioon nende vaimsele tervisele mõjub.

Ma mõtlen, kas on võimalik, et need inimesed oskavad tõmmata vastupidise paralleeli - kuidas tunnevad ennast introverdid, kes püüavad mitte mõned nädalad, vaid kogu elu elada tavapäraste suhtlemisnormide kohaselt?

Et see, kui haprana nemad ennast isolatsioonis tunnevad, räägib midagi selle kohta, kuidas loomu poolest eraklikud inimesed kannatavad suhtlust nõudvas ühiskonnas ja introvertidel pole grammigi seda lootust, et maailm muutub kunagi "tagasi" vaiksemaks ja aeglasemaks. Maailm jääb kuuluma ekstravertidele. Introverdid jäävad alati lärmis ja saginas uppujaks.

(Video jätan pooleli, sest mul juba on lõbus :p Lähen hoopis hommikusööki tegema.)

Monday, April 27, 2020

Paberipärdikud

Ostsin endale lõpuks kalligraafiasulepea.
Ma pole nii kannatlik, et kalligraafiat õppima hakata, aga nende erineva laiusega sulgedega on niisamagi mõnus kirjutada. Nitu-natukene tuleb ainult mõne tähe kirjutamist muuta ja mul esineb ka tühje kraapsamisi, aga mis siis ikka! See on mäng :)

Minu ostetud kalligraafiakomplektil on suled laiusega 0.9 mm, 1,4 mm ja 1,9 mm; kaasas on 4 tindiballooni: roosa, helesinine, lilla ja must.

Kõige tillemaga saab kirjutada nagu tavalise kirjutusvahendiga, aga minu meelest armsam tuleb :)


Ma kleebin tavaliselt ühe leheküljepoole igasugust pahna täis, et teisele julgelt kirjutada, muidu paistab läbi ja on raske lugeda ...

Aga mõnikord lisan kaarte või silte ka teibiga, sest ... noh - 
tore on ju igasuguseid 'lipakaid' 'kakkuda' :D




Sinise liblikaga on mu unenägude-päevik.






Need kalligraafilised iludused siin on sulepeakarbis kaasas olnud instruktsioon,
mitte mingi selline ime, mida minu käsi korda saata suudaks :D


Oeh.
Pimeda aja valisin pildistamiseks ... 🙄






Vaatasin eile Marveli filme ja seal oli üks piraadipealik, sinise nahaga sell Yondu, kõva mees.
Ma ei mäleta, mida temalt küsiti, kuid ta vastas:
"Ma võin küll välja näha kaunis nagu ingel, kuid põrgu päralt pole seda mitte." :D
Nii tore oleks, kui Mees seda fraasi kasutama hakkaks :D


---




Aga unes oli täna ka huvitav juhtum.
Nagu ikka, näen unenägusid öö jooksul palju, need on kiired, suhtlemist ja elamusi täis, nii et kirja panen vaid väikese lõbustava nüansikese.

Olin kellelgi külas, tema kodu oli hästi avar - mitte ilmtingimata viie meetri kõrgusel asuva laega, aga tavapärasemast veidi kõrgemaga küll; tuba, kust ma väljusin, oli suur ja poolavatud köök oli veel suurem. Ja sel hetkel mõtlesin: Vau! mul pole üldse annet sisekujunduse peale, aga paistab, et mu aju oskab küll suured ruumid väga kenasti ja harmooniliselt ära sisustada!
Ehk siis ma keset unenägu mõtlesin sellele, et mis iganes vingeid asju ma unes näen - need on mu enda vaimusünnitised, aga selle koha peal läks asi veidi uskumatuks :D
Otsustasin, et lähen kohe kärmelt läbi veel mõne toa ja vaatan, kas mu aju tõesti sisustab kiiresti kõik teised toad ka ära :D
Ja tõesti-tõesti - kaks järgmist tuba olid ka väga ilusasti ja loomulikult sisustatud, aga siis keeras unenäotegevus mujale.

Saturday, April 25, 2020

Andekspalumise aeg

Meie aeg on minu meelest haige selles mõttes, et kuigi me hindame sõnavabadust, ei suuda me leppida mõttevabadusega.
Me ei mõtle lihtsalt, et vau, ta on loll, ma ei suhtle (enam) temaga, vaid me kukume röökima, et ta peab oma sõnad tagasi võtma. Sest me tahme. Tahme, et inimesed oleks ühesugused ja nuditud, kaasaegse kombekuse esindajad.

Olen näinud, et arvamusliidritelt NÕUTAKSE seisukoha võtmist mingite kriiside kohta.
See käib nii, et algul küsitakse, kas nad ei räägiks, mida nemad asjast arvavad ja kui nad vaikivad, siis kommentaariumis esitatud järelepärimised muutuvad järsuks ja nõudlikuks.
Neilt nõutakse, et nad lisaksid oma isikliku hukkamõistu avalikule hukkamõistule.

Kui jutt käib koroonakriisile reageerimisest, siis hukkamõist jääb üsna umbmääraseks ja ei tekita kahju, kuid olen näinud, et inimestelt NÕUTAKSE seisukohta selles, kas keegi kasutas kedagi (seksuaalselt) ära või mitte. 
Ma ei tea, kas te üldse olete sellega kokku puutunud, sest mina raudreeglina Delfit ei loe ja saan oma info YouTube'ist või Instast, aga ma ei liialda ja ei mõtle välja: inimesed nõuavad, et keegi mõistaks omalt poolt hukka mingi ahistaja, hoolimata sellest, et neil pole olnud isiklikku kokkupuudet ei ahistaja ega ka ahistatuga.
Kuidas nad teadma peaksid? Neist oleks vastutustundetu sõna võtta. Kuid neile öeldakse hoopis, et on vastutustundetu mitte (väidetava) kannatanu poolele asuda.

Hiljuti nägin YT's mingit videot juutuuberitest, kes "endale ise vee peale tõmbasid" ja seal oli juhtumeid, kus inimene oli pikalt ja kaamera ees nuttes sunnitud vabandama lolli jutu pärast, mida ta oli rääkinud, kui ta oli 12 aastane!!!
Kuulajad-vaatajad nõudsid neilt seda.
Milline tegelikult moraalne ja mõistlik inimene nõuab täiskasvanult vabandamist lolluste pärast, mis ta 12-aastasena suust välja ajas?
Mina ajan siiamaani mõnikord lolli juttu ja ma siiralt loodan, et see andestatakse mulle inimeste poolt, kes mind tunnevad. Ja need, kes ei tunne - noh ... - pole mõtet püüda olemuselt piitsutajatele meeldida. On hapusid inimesi, keda nende enda hapusus paneb kõiki ja kõike kritiseerima. See on nende olemus. Kui keegi tahab teisi maha teha - küllap ta siis leiab põhjuseid. Vabandamine ei aita kohe mitte sugugi!



Kõige esimene "klõnks" käis mul, kui mingi eesti minister (?) pidi ametist tagasi astuma, kui ta oli välja öelnud, et narkomaanide võõrutusravi on väga kallis ja sageli tulutu, nii et me peaksime selle raha suunama neile, kes pole mitte midagi teinud selleks, et oma haigust saada.

Ma mõistan sõltlase-loomust, arvan, et ka mul on tugevad kompulsiivsed tendentsid, kuid samas saan aru, et rasketel aegadel kõigile ei jagu, ja ma olen nõus välja surema. Kui tulevad paremad ajad, siis saavad ka hulkurid ja autentsusehullud ellu jääda. Kui käib olelusvõitlus, siis ei saa. See on loomulik.


Teine oli umbes 10 aastat tagasi (nüüd ei julgeks keegi seda enam öelda), kui üks briti vanem meesnäitleja ütles, et üks normaalne naine peaks sõbraliku puusalepatsutamisega hakkama saama.
Arvan sama. On väga suur vahe, kas sulle surutakse ennast jõuga nilbelt peale, või see toimub mõtlemata/mõtlematusest piduhoos ja ma pean tunnistama, et ebakaines olekus olen ühe korra ka ise endast kaks korda vanemale kolleegile hüvastijätuks laksu tagumikule andnud :(
Jep. 
Mitte hea mälestus.
Kuid üsna kindlasti ei soovinud ma teda kuidagi võrgutada või ahistada. (Naine oli, aga see pole tähtis ka.)


Kolmas oli üsna hiljuti.
Tuli mingi jõle skandaal Lõuna-Koreast, kus ilukirurgiafirma tegi sellise reklaamplakati, mis oli nagu perepilt: imekaunis mees ja naine, ja "nende" kolm "koledat" last. Kiri oli: "Ise teate, kuidas te seda oma lastele seletate." Nali siis selles, et esimene mõte seda perepilti vaadates on, et khmm. naine ilmselt pettis oma meest, sest nende kahe geenidest need lapsed küll ei tulnud. Suunatud tegelikkus siis, et geenid võivad teile küll mäkra mängida, aga - alati on olemas ilukirurgia.
Ja OMG milline skandaal sellest tuli ja see naisnäitleja-modell oli enam-vähem enesetapu äärel.

Praegu valitsevad viripillid ja vinguviiulid, kui sotsiaalmeediat vaadata.

Olen kindel, et paljud "hakkasid" omal ajal veganiks just hirmust sakkida saada oma fännide käest. Nad ei tahtnud selle küllusliku kriitikaga tegeleda. Suurem osa neist varjatult kindlasti sõi liha-, muna- ja piimatooteid. Lihtsalt nad ei julgenud seda öelda ja ma absoluutselt ei süüdista neid.

Kallid fännid on nii agressiivsed ja täis eneseusku, et 'influensserist' saab nende ori.

Kas me ei võiks lihtsalt leppida sellega, et inimesed ei pea meile meeldida püüdma?
Inimesed ei pea valetama ennast targemaks ja südamlikumaks, kui nad on.
Me saame valida, kellega me suhtleme. 
Me ei pea peksma inimesi, kellega me suhelda ei taha - küll omad vitsad neid peksavad.

Thursday, April 23, 2020

Suva

Tjah, tõesti, ma elektrooniliselt kirjutama ei kipu... ma kahtlustan ... mõnda aega.
Aga paberitele ikka! :)











Mõned lehed on veel pooleli - see eriti:




Ühel neist lehtedest on kirjeldatud üsna naljakas kuid mulle iseloomulik juhtum.

Tulin köögist kohvikandikuga ja podisesin omaette midagi, jõudsin elutoa ukseni, nägin Meest kirjutuslaua/arvuti taga ja jäin vait, et endale mitte häbi teha :D
Kõndisin edasi ja mõtlesin, misasja ma jaurasin?
Kuulmismälu tagasi kerides sain aru, et olin "läbi ukse tulles" hakanud kordama: "aitääääh! aitäääh! aitääääh!"
Asi on selles, et mina söön voodis ja mitte köögis.
Nii et kui ma söögi valmis teen ja mehe sööma sätin, hakkan ma mingil hetkel kandikuga oma tuppa minema. Mees logistab ennast köögilaua tagant välja (ärgem unustagem, et ta on poolest kehast poolenisti halvatud, nii et see on suur asi) ja teeb mulle ukse lahti.
Hajameelses olekus töötavad mingid harjumuslikud osad, eksju.
Nii et hajameelsena, hoolimata sellest, et Meest köögis ust avamas polnud, ma harjumuspäraselt ust 'läbides' tänasin :D :D :D 


---

Kui olin "Südame" ja Bukowski läbi saanud, hakkasin lugema Murakami "Hear the Wind Sing"i.
Loen kopsakat eessõna ja mõtlen: huvitav küll, ma tean seda kõike Murakami kohta!
Ja siis jutustust lugedes saan aru, et ma tõesti olen seda juba lugenud.
See pole mul vana raamat, nii et ... oh seda minu hajameelsust :p

---

Ja seda ka et ... Bukowskit lõpetades kontrollisin/täpsustasin mingeid asju Internetist ja sain lõpuks saja kontrollimise peale teada, et tõepoolest - Bukowski tütre (Marina Louise'i) ema FrancEyE kandis elu lõpu poole lõua otsas uhket valget habemetutti.
Võimas! :D
Enne seda ma olin märganud, et Marina täiskasvanuna oli ühteaegu habras/uje ja mehelik.

Selle naise luuletused meeldisid mulle palju rohkem, kui Buki esimese abikaasa, mingi vinge kultuurilehe toimetaja Barbara luuletused.
Barbara, vaeseke, näeb fotodel välja deformeerunud.
Kuid luuletused polnud pahad ja vaim ilmselt oli tõepoolest terav.

Ma mõtlen nii, et ... meile kõigile oleks parem, kui me saaksime aru, et meie kaaslased on meile määratud ainult selleks ajaks, mil me tõmbume.
Barbara suhtus lahkuminekusse väga jäiselt, FrancEye tahtis ise plehku panna, kui sai aru, et Buk soovib naist, kes köögis naeru lõkerdaks.
Mis paneb mind mõtlema, et mina oleks Bukowskile jube hea naine olnud.
Mulle meeldib väike pind, kus olla turvaliselt ja kogu aeg naerda :)
See on minu anne, kindlasti :)
Üks kord päevas süüa kõlbab küll, kui kaks muud söögikorda asendab vein :D
Ja veinis peitub elurõõm, nagu vanad roomlased ütlesid ;)

Muuusiiii! :)


Monday, April 20, 2020

Pildiaeg

Ma tahaks tegelikult kirjutada ühest üliveidrast vaimse sisuga raamatust, mille eile lõpetasin.
See on Jelena /Helena Roerichi / guru Morya "Süda", mis sisaldab guru mõtteavaldusi möödunud sajandi esimesest poolest.
Kuid see on nii imelik lugu, et paistab, et ma pean enne mõtteid koguma. Oma lugemispäevikusse ma kirjutasin sealt 12 suurt lehekülge! :D
Tsitaadid ja kommentaarid.
Nii et ma tahaks kõvasti lühendada :D :D :D


Aga seni ma näitan oma paberite-lauakest :)
Ma laon oma märkmikud ja paberid kenasti välja, sest ma armastan neid hommikust õhtuni enda kõrval näha.
Võib-olla teen veidi zuumitumaid fotosid ja näitan, mis mille sees on ka.
Aga üldiselt see fotode tegemise tuhin käib mul nii, et kui üle läheb, siis teinekord enam kui aasta ei tee, välja arvatud vajadusel, et kellelegi midagi edasi saata.

Aga jah - siin see on, aga ... mu nurgavalimisoskus on vilets ja 10 minutit ma kindlasti ei viitsi kolme fotot teha, nii et ... on nagu on.







Pealtpoolt on nii mõttetu, aga ...


:)

Saturday, April 18, 2020

Minu lemmikpäevik

See on üsna must-valge ja range ja kõige lihtsam teha :)
Kahjuks olen nii lapselik, et ikka kipuvad ühel hetkel värvid ja kleepsud sisse :D

Aastatagusest ajast:














Ülemistel on kaks rida ühes ruudus - sellepärast nii tihe.
Vaadata ilus, aga lugeda võib-olla ühel hetkel enam ei saa :p
Aga eks ma kirjutangi neid meelelahutuseks ja lugeda ei viitsi ka neid, mis on suures kirjas :D