Paberid

Tegin kaks päeva riidekapis inventuuri ja komplekteerimist, sest kui ma pole endale kirja pannud, mis komplektid kokku sobivad, siis õueminemise päeval ei oska ma midagi selga panna ja karta on, et ilmad on jahedamaks muutumas, nii et suvekomplektid enam kaua ei kanna ... Ma panen komplektid kirja koos ilma kirjeldusega 😅🙊😹

Revideerisin ka ülemisi riiuleid ja leidsin karbikese Väiku joonistuste ja luuletustega, mis ... põrandal olevasse suurde karpi polnud mahtunud vist :D - ma ei tea, miks natuke pisikest pudi ennast seal peitis. Alati on armas tema vana loomingut vaadata ja lugeda, mulle meeldib isegi võõraste laste joonistusi vaadata ja beebipilte ja üldse albumeid - ma oleksin nii hea külaline, kui ma külas käiksin 🤣

Hurraa, hurraa, hüüdis isa.

Tõstis suurt kisa.

Kaalust alla võtta sai,

enne oli vöökoht lai.

🤣

Musi-musi, ütles neid.

Kõrval seisis tema peig.

Oli alles suur leid

arvas neid.

Kuld ja kard ei taha kuidagi pildile jääda :)

Ja veel kaks Üksildase südame raamatus lähestikku asuvat katket sellest, kuidas mustanahaline doktor püüab oma peres 'valgemat maailmavaadet', ratsionaalsust ja peenemaid kombeid tutvustada, kuid tema leebe naine kuulab vaid näiliselt ja lapsed piidlevad teda oma rõõmsameelsema, vabama ja toimeka emme lähedusest, võõristades nii tema juttu kui ka olekut. Nii kurb ja armas ja ilusasti kirjutatud 😢

Portia on doktori täisealine tütar, Daisy oli tema naine, kes oli tema juurest koos nende nelja lapsega tagasi isakoju pöördunud ja nüüdseks juba surnud.

/.../

Nüüd lastest:

Njäu!

Nii nunnu! :)

😊💕🙏