Mul oli täna tihe päev - käisin 'saigi' juures üle poole aasta, sest vahepeal oli koroona. Registratuuris anti mulle mask. Pidin seda kasutama teist korda elus. Mul oli tunne nagu mu silmamunad saaksid auruvanni. Õnneks oli psühhiaater klienditooli tõstnud ukse kõrvale ja meie vahe oli 3 meetrit, nii et ta ise oli maskita ja minul lubas ka ära võtta :)
Pärast seda läksin Teliasse, et osta endale uus telefon, kuna minu vana esiteks pole juba üle aasta meie kodust wifit taha võtnud ...
(kuna ma olen erakordselt nutikoba, siis ma täiega usuks, et ma lihtsalt ei oska seda uuesti taha panna, aga selle vahepealse rohkem-kui-aasta jooksul on meil käinud külalisi, kes oskavad meie wifi enda telefoni panna, aga ka nende abil minu oma võtab selle taha ainult pooleks sekundiks - selle aja peale, kui ma postkasti või Insta avan, on net jälle lännu! - nii et jaa, pole minu viga ometi kord :D! )
... ja kui Õde-Vend mulle WhatsAppis pilte saadavad, siis mu telefon avab neid nagu need oleksid 15minutilised videod. Ja kõõõõõõõõõõõõik on vääääääääääga aaaaaaaeglane. Kui ma suhtlen kärsituma inimesega, siis mul on küllalt aega talle mahlakalt ära rääkida, miks ma ei saa mingit numbrit või muud asja vaadata normaalse kiirusega, sest sel ajal, kui ma räägin, mu telefon lihtsalt püüab aru saada, kas ta üldse on nõus lubama mul kõnet teha või midagi järele vaadata. Ka kõnedele vastamine on nii, et ma vajutan ... vajutan ... vajutan ... Ok, bye! 😭
Kuna ma telefonidest muhvigi ei tea ja päris kindlasti ei soovi kulutada kolme tundi oma elust, et võrrelda parameetreid, millest ma niikuinii ööd ega mütsi ei jaga, siis valisin lihtsalt sama firma, mis mul enne oli - Huawei - ja siis midagi, mis väideti parem olevat kui mu eelmine :D
Tegelikult oli see nii, et ma lõin täna hommikul Guuglisse sisse Telia epood ja juba esimese lingi all näitas ta nagu eelvaatena 4 mudelit ja ma võtsin esimesena silma torganu lahti ja selle juurde jäingi.
See oli Huawei P30.
Näitasin müüjale oma vana 139-eurost Huaweid ja ütlesin, et nats nagu kobedam/kiirem võiks olla, aga muidu olen rahul ja kuna ta küsis, kas mul äkki on midagi juba silmas, siis ma küsisin, kuidas talle Huawei P30 tundub? Ta ütles (minu meelest siiralt), et see on täitsa hea telefon, Huawei P30 PRO on veel parem ja ma hakkasin naerma, sest ... mu eelmine telefon oli 139 eurot, ma ütlesin, et olin sellegagi kaua rahul ja tema pakub mulle mingit 600-eurost :D???!!! Ütlesin, et nõõõõuuuuu-nõu-nõu-nõu-nõu-nõu! - nii peen ma pole :D Mulle pole mingit PRO'd vaja - ma olen vaevu isegi asjaarmastaja.
Sain oma telefuntsiku ilusti kätte - "petrooleumisinise", st pakuti hele- või tumesinist, ma võtsin tumesinise, aga kui ma ostsin endale just sellist värvi sulepea (8 eurot, mitte 600 eurot! :p), siis seal nimetati sedasama värvi 'petrooleumisiniseks ja minu arust on see kuidagi kohasem - ma panen alla pildi - vaadake ise! Igatahes mulle lapsest saati väga meeldib see värv ja mul pole eriti kunagi olnud võimalust sellist värvi asju osta, nii et .... YAY! 🙋😊
Ja siis pidin veel minema postkontorisse, et saada kätte Väikule tellitud ilus kleit ja endale neljaosaline ilus pidžaama :D), ja ma ei kaotanud kogu selle päeva jooksul mitte midagi ära, ei lõhkunud midagi ära, ei jooksnud mitte kellelegi otsa ja mu pea ka valutama ei hakanud, nii et ma pidin rõõmust lakke hüppama kui niimoodi tagasi koju jõudsin, ja kuigi Mehel oli lõunauinakuaeg, ma kepslesin kogu äsja kogutud moonaga seal ringi ja ei teinud tema haigutustest välja :D Tõmbasin kõigepealt endale pidžaamad selga ja siis selle otsa Väiku kleidi ja laperdasin ja kekslesin tükk aega mööda korterit ringi ... meie argipäevad 😅
Meist kahest on Mees kindlasti pikema kannatusega 💓
(Aga äkki pole ka ... äkki ma lihtsalt ei tunne, et ma kannatan, kui keegi teine 'laperdab' --- liiga uus mõte, ma ei tea!)
Lihtsalt ... kui ma laperdamise lõpetasin ja sim-kaarti vahetama hakkasin, siis ... mina küll aru ei saa, et see sobiks uue (sama firma!) telefoni kaardipessa. Ega ma ei tea ka. Homme puhkan, ülehomme pesen pead ja üle-ülehomme lähen uuesti esindusse. Nats napakas tunne on, aga ... õnneks on mul ärevushäire ja agorafoobia ja asperger, aga sotsiaalfoobiat pole, ehk: ma ei tule selle peale, et muretseda, kas ma ikka jätan väga hea mulje inimestele, kellega ma kohtun, või et mis nad minust arvavad. Esiteks ma ei mõtle selle peale... selles võtmes et ... miks nad üldse peaksid minust midagi arvama? Küllap mul on omaenda aade ja oodega piisavalt tegemist, et ma ei jaksa teiste reaktsioonide üle muretseda. Ja teiseks ma arvan, et küllap vist ma käitun nagu naerupall/lapsik inimene, aga ... tore on, mu meelest. Ma näen inimesi, kes muutuvad soojaks ja abivalmiks. Ma ei näe eriti inimesi, kes vaatavad mind nagu mingit kuu pealt sadanud hapupiimaklimpi. Ma ei näe, et ma hirmutaksin inimesi või teeksin nad ettevaatlikuks, pigem ma toon otsekohesuse ja vahetu suhtluse välja inimestes. Pigem nad on armsamad, kui nad on mõelnud olla ... näiteks ... ma ei mäleta, kas ma jätsin selle drafti või panin üles, aga viimane kord käisin ma oma pakki saamas Mehe ID-kaardiga :D - ja sain ka :D! Inimesed tahavad mulle vastu tulla. Ja see tähendab, et kui hirmud ja ettevaatlikkus maha võtta, siis praktiliselt kõik inimesed tahaksid kõigile vastu tulla ja kõiki aidata. Nii et ... ilma-ilu paiskab pikali lihtsalt! Ei mahu rinda ära! Tahan seda kõigile ja muidugi ma ei arvagi, et see on ainult minul! Ma tean, et teised jagavad ka seda maailma. Kui meie perel oli selline raske koht, et mina lihtsalt andsin alla, siis mu ellu tulid inimesed, kes isegi siis, kui ma ütlesin, et küll sa oled armas, aga ära muretse meie pärast ... ja nemad vastasid, et sa ka ära muretse, lihtsalt ava ennast ja võta headus vastu. Ja see on kogemus, mida ma sooviks kõigile; ja äkki neil, kes selle kogemuse meie perele andsid, juba oli see kogemus - juba oli palju suurem teadmine headusest ja ilust, kui oli minul tollal?!?
(Aga kui ma Väikule räägin oma suhtlusepisoodidest, siis ta ütleb, et tema minuga koos välja ei tule :D )
Igatahes siin on minu uue, esialgu kasutuskõlbmatu telefoni 'tagupool' - ja ... kas te ei ütleks, et see on pigem "petrol blue" kui tumesinine? See küütleb!
Ja siis veel uue telefoniga seotud asi. Ma pole nii kaua Snapchati kasutanud, sest mu telefoni maht on nii väike, et ma pean tehtud pildid kohe arvutisse kandma ja telefonist kustutama, sest muidu ma ei näe teiste videoid ja pilte enam. Nii et ma neid portreesid ei viitsi lihtsalt teha, ainult oma päevikufotod blogi jaoks, mis ma ka telefonist kohe kustutama pean.
Aga nüüd, kui olen oma telefoni maha kandmas, proovisin pea kõik Snapchati viimased filtrid läbi (need vahetuvad seal!) ja enamik teist teavad, kui meelitavad ja/või naljakad-armsad nad on, nii et pole mõtet siia neid laduda, aga üks filter tekitab minus küsimusi... Nimelt näib see minu mustale pluusile lihtsalt nagu kassikarvu lisavat 😂😂😂 Kes tahaks sellist filtrit, ma ei saa aru :D?
No comments:
Post a Comment