Friday, January 31, 2020
Küll maailm kohaneb
Allikas: Instagram @ pagesbyleanne
See tsitaat on mul siin juba olnud, kuid kui nägin seda kalligraafialehel, mida jälgin, siis tahtsin uuesti panna :)
Me nii kardame, et meid ei mõisteta.
Ma näen ettevaatlikkust nii paljudes inimestes.
Ma näen nende kergendust, kui nad aru saavad, et ma olen goofball ja elan oma rõõmsas maailmas, vaatan sissepoole, välist kritiseerimata, ja teenindus muutub nii armsaks alati :)
Jah ... me ei taha olla meie ise, kui meis on palju hirmu ja vimma.
On veel kurvem, et ettevaatlikkus niimoodi elades ainult süveneb.
Kui enam ei usu, et ma olen halb ja pean end varjama, avastame me, et me pole halvad ja ei pea end varjama.
It's all good.
Täpiringid
Allikas: Instagram @ elspethmclean
Kui ma Elspeth McLeani täpikivisid esimest korda nägin, siis ma mõtlesin, et väga tore - mul on sirkel, ostan akrüülvärvid ja see on nii lihtne, et ka mina saan värvilisi täpiringe teha.
Nope.
Minu täpid tulid puha erineva suurusega, kui püüdsin parandada, sai täpist lumememm ja ringid loperdasid sirklijoontest hoolimata :D
Thursday, January 30, 2020
Do you ever hide parts of yourself to appease others?
Allikas: Instagram @ russellbrand
Ja silma jäi kommentaar sama postituse alt:
rebeccadonnellon
Your level of self-acceptance is equivalent to you level of authenticity around others. Brene Brown said something to this effect.
Teal Swan räägib sellest kogu aeg.
Et kui me olime lapsed, siis meid "armastuse ära võtmisega" koolitati teiste tahtmist tegema ja enda soove alla suruma.
Sest meie vanemad hoolisid sellest, et meil oleks hea kasvatus ja kontrollile alluv käitumine.
Ma tegelikult ei näe võimalust selgitada KÕIGILE, kuidas kõigil oleks parem, kui kõik inimesed oleksid nemad ise.
Sõnad ei ole samased sellega, mida need väljendavad ja meil pole võimalik edastada tunnetust.
In tuned
Allikas: Instagram @ oshointernational
Ole kohal, mõjutamissoovita, ja parim lahendus tuleb ise.
Endal tuleb keskenduda lihtsalt endaksjäämisele.
Muide, minu jaoks parim töötav meditatsioon on peaagu kõige lihtsam, mida saab välja mõelda.
Lihtsam on ainult see, et sa lihtsalt istud ja paned silmad kinni.
Mu peas on alati palju paralleelseid mõtteliine, mõistus ragistab tasakesi umbes 5 asja kallal kogu aeg - teadmine sellest tuleb minu teadvusesse sähvatustena. Nende sähvatuste tõttu saan aru, kuidas mu aju ragistab kogu aeg mitme liini kallal.
Niisiis, mediteerides ma kõigepealt lihtsalt istun maha ja kui asendimuutmise ärevus (jah, mul on iga muutuse peale ärevus :D) on üle läinud, siis hakkan tähelepanu kokku tõmbama oma kehasse. Kujutledes, et mitte midagi muud pole - on ainult see keha, mida ma "seestan" :D
Mina olen siin, selles kehas, muud pole.
Ja see energiajõnks ja teadvuse avardumine ühel hetkel juhtuvad ise - või siis mitte. Nii või teisiti, umbes poole tunni pärast kebin ma padja pealt üles :)
Kuid teadvuse nihe on alati suur kingitus - iga kord, kui see juhtub, ma alati tänan, ei tea küll, keda-mida. Aga pole võimalik unustada tänulikkust, kui teadvuse avardumine toimub. See on iga kord nagu imeline kingitus.
Window seat
Kui mul oleks maja metsas, siis mulle meeldiks, et voodi oleks akna kõrgusel, nii et kui ma ärkan, siis saan unepõnevustest toibudes vahtida tuult.
Püüan praegu meenutada mingi kirjaniku uskumust, et pärast ärkamist ja enne ...???... ei tohi inimeselt midagi küsida, sest ta viibib veel pooleldi une/alateadvuse maailmas ja teda ei tohi sealt välja rebida. Aga mis see oli, mis pidi tunnistust andma, et ta on valmis päeva alustama terviklikuna tavareaalsuses? Kirjutasin seda juttu, lootes, et kirjutamise ajal tuleb meelde, aga ei miskitki.
Näopesu? Kohv (pigem mitte)?
Aga kui ma olin teismeline, olime me oma korteris valmivat remonti oodates sunnitud elama vanas mõisa kõrvalhoones (viinaköök vist), kus olid nii 50-70 sentimeetrised aknaorvad. Sain mõnusasti seal akna-urkas istutud ja raamatuid loetud.
Tänumeel
Kolmapäeval psühhiaatri juures olin ära rääkinud need asjad, mis praegu neljas tuules võiksid liikuda ja mul pole aimu, mis saab, ning kuidas see väljendub mu füüsilises tervises/enesetundes. Psühhiaater kiitis mu praeguse käitumise heaks ja küsis, aga kuidas mu meeleolud on?
Ütlesin, et teate mis ... põhiliselt ma tunnen tänulikkust.
Et kui ma tõesti ei tea, mida teha ja midagi oleks teha vaja, siis sõidab keegi mu ellu hea nõuandega ja võimalusega seda teostada sisse :)
Mul pole endal mingit soovi olla 'krüptiline', kuid olen tasapisi õppinud austama teiste inimeste soovi, et nende asju ei lahataks mu blogis.
Mõnele inimesele tõesti sobib asjadest rääkimine siis, kui kõik on paigas ja selle paigaga ollakse rahul. Ma ise nagu võiks ligadi-logadi asjadest ka rääkida ...
Kuigi me teame, et inimmeel on muutlik - nüüd on Neitsovi-poisi draamadele lisandunud Sireti-Repinski-Katja lugu ja kas inimesed ütlevad, et nii tore, et te elate südamed/muutlikud meeled peopesal?
Üldsegi mitte, reeglina põlastatakse seda seebiooperit kujutlemata, et selline segadus võib saata ka ennast, kuigi üldse mitte tingimata intiimsuhtes. Igasugustes valdkondades võib olla seda tahan-tegelt ei taha, hakkan asju ajama-ei, panen pidurit afekti.
On raske märgata, et kui me nuriseme, on meie töö see asi korda ajada - kuigi reeglina nuriseme me välise üle, nagu väline oleks meie enesetundes süüdi.
Kui elame tänutundes, siis laieneb see kõikjale (sh endale) ja nii on hea elada.
Wednesday, January 29, 2020
Whatever arises - love that
Allikas: Instagram @ mattkahn1
Noh, see on nüüd see mees, kes inglitega juttu puhub.
Nii et selle jumaliku inspiratsiooni teema võib kõrvale jätta :D
Soovitus on hea ja teostatav ikka! :)
Peegelmaailm
"Many people hold the unconscious belief that they cannot be happy until all of the pieces fall into place. Once I get that home, that job, that car, that significant other—then I will be happy. Seeking for happiness outside ourselves, we disturb the peace that is always available in this moment. Words cannot convey the truth, and truth seems paradoxical. Life is inherently chaotic, and yet there is total harmony and perfection in this chaos. Think of all the forces that are at work—so many individual humans, animals, insects, fungi, bacteria, cells, and so on, all coexisting on this earth, vibrating, acting, living, influencing the whole web of life with each movement. If we consider the cosmic forces at work it paints an even bigger picture of chaos—weather systems, solar and planetary influences, electromagnetic fields, and so on. Everything is miraculously existing all together at once in each moment. How could we possibly think that we could control this infinite universe so that it meets every one of our desires and demands? Sometimes it just so happens that it does line up with our desires, but more often than not, our desires, our cravings, our seeking for something else, something more, something greater to give us satisfaction is the very movement of thought that disturbs our mental balance and peace. What we really desire is a state of non-desire. When we crave a new shirt, a new car, or a sweet bar of chocolate, we feel temporarily satisfied upon obtaining it, because the desire we had has been fulfilled. Yet, something new soon catches our attention, and once again we feel unsatisfied, we feel we must have that thing, whatever it may be. Really it is the feeling of being fulfilled and content that we desire, and as long as we seek this through things outside of us it will always be momentary and fleeting. If we see that no thing or circumstance will bring us lasting happiness, we can let go of the constant seeking, and we can relax into the peace of simply being right here, where we are, and as we are. Just as the parting clouds reveal the sun that was always there, the clearing thoughts reveal the peace of our being that never really left us." 🙏
JOSEPH. P. KAUFFMAN @ josephpkauffman
Ma ei väsi kordamast, et elu on nii kordav või peegeldav, et me ei saa mõnusat elu nii, et kõigepealt rabame ja siis on mõnus.
Ainus viis ehitada endale mõnusat elu on - hakata kohe täna elama mõnusat elu.
See on meie külgetõmbe- või peegelmaailma reegel.
Tõmbame ligi seda, mis me oleme ja mis meil on, mitte seda, mis me tahame olla ja saada.
Juurteadmised
Oleneb muidugi, kas inimene tahab oma elu paremini kontrollida või olla lubavam, usaldavam, nagu ennemuistsed ullikesed, kes lootsid looja peale ja tiisikusse surid, seda iial kahetsemata :)
Kui soovime elu kontrollida, jääme pingutama ja muretsema, kuid meil õnnestub nii mõndagi, mida oma ellu tuua soovisime. On põhjust enda üle uhke olla.
Kui oleme valmis kasvõi kopsupõletikku surema ja kodutuks jääma, kuid vajame vabadust ja teesklusvaba elu, siis elamegi juba igavikus, kus on kõik ja eimiski. Uhke olemiseks põhjust pole, küll aga saadab meid tingimatu rõõm ja armastus.
Ma pole, muide, vist 10 päeva mediteerinud ... püüan alati teha võimalikult vähe erinevaid asju ühes päevas ja neid muid asju on meeles pidada nii palju, et mõte mediteerimisest tekitab stressi. Ja kui vaimne praktika on lisakohustus, siis ma ei näe sellel erilist mõtet - tuleb ju lahedamaid aegu ka!
Üldiselt ma ei suuda kujutleda teist teed igavikulisega kohtumiseks, kui meditatsioon.
Kui imelik ja solvav, et paljud mediteerivad selleni jõudmata :D, mina ka oma 18 aastat, muidugi pikkade pausidega, aga ikkagi.
Läks mituteist aastat, kuni järsku toimus mingi teadvuse nihe.
Miks just siis? Miks mitte varem või hiljem? Kas oleks võinud juhtuda, et mediteerin elu lõpuni lihtsalt istudes ja midagi ei juhtu? Kes teab!
Tuesday, January 28, 2020
Kas sellest pole küllalt?
Allikas: Instagram @ vedika2031
Neid inimesi, kes ei sünnita muud kui rahu ja armastust, peab ka olema.
Mina enam oma produktiivsuse pärast ei muretse :)
Mets
Uploaded by Arlindo Paes
Vau, nii lai tee ja keegi kardab, et inimesed kukuvad alla :)
Nii ilus ja loodusesse sobiv rinnatis on kokku klopsitud ...
Oh meid kaeblikke lapsinimesi küll tänapäeval ...
Endal mõistust ja vastutusvõimet pole ja siis nõutakse loodusesse hoiatavaid silte ja piirdeid ...
Kõik on juba hästi
Allikas: Instagram @ oshointernational
Mis ei lase meil tajuda olevikku täiuslikuna?
Väsimus, ma arvan :D
Vasimus on suur eksitaja.
Vaatasin kunagi YouTube'ist mingit videot intervjuust inimesega, kes oli käinud tulevikus :D, 28. sajandis vist ... :D
Tema rääkis, et absoluutselt kõik inimesed olid varustatud eluks tähtsaga - toit, riided, eluase.
Oli eelistatud ja hinnatud, et inimesed soovivad ühiskonnale tagasi anda ja võtavad mingi töö. Töökohad olid seotud pigem õpetamise kui massitootmisega. Ei toodetud üle, sest ei soovitud raisata. Ränduri jaoks tundus see kõik ideaalne, kuid inimestega rääkides sai ta aru, et osale neist siiski ei meeldi, et paljud inimesed kasutavad süsteemi ära, elavad mõnusalt ilma midagi vastu pakkumata. Nurinat natuke oli.
Noh, selline lugu :)
Ma mõtlesin, kas nurisejad on väsinud? Kui me oleme väsinud, siis vaatame palju suurema tähelepanuga neid meie kõrval, kelle elu tundub meile kerge. Väsides võib meie elu tunduda meile ülekohtune. Kui väldime väsimust, siis tundub, et me 'omame' oma elu, et oleme vabad, ja vabadus teeb teraseks ja rõõmsaks.
Monday, January 27, 2020
Teekond
Takistusi pole.
Takistused on see, mis me sel hetkel saama peame.
Kõik on alati õigel hetkel õiges kohas.
See saatus, mis meile tuleb ... - see on just täpselt see, mis on meile mõeldud.
Tagasilööke pole.
Me ei tea, mis meile hea on.
Saatus/elu teab.
Tuleb end lihtsalt avada, usaldada.
It's all good. Always.
Kasva
"One of my favorites.
Your decisions lead you to your growth. They lead you to your lessons and your transformation. They lead to you meeting new parts of yourselves. Consider replacing right and wrong with just “a decision” and see what that shifts for you. Obsessing over right and wrong often just keeps us stuck.
Yes, you can be disappointed in your decisions. Yes, you can look back and wonder "what if I had done ______", but all that does is lead you to a different set of lessons and growth opportunities. Had you chosen something else you'd just have a different experience.
As Deepak says, right and wrong are only mental constructs. The decisions we label as right and wrong are arbitrary, so staying stuck in that space serves nothing at all.
Choose.
And then grow.
Learn.
Transform.
And keep choosing.
The hope is that we choose new lessons and new growth opportunities along the way, but as many of us know, the lessons need to be learned in order for us to move through and meet our new opportunities.
Sometimes it is clear if a decision will lead you to suffering or healing. Sometimes it’s clear when a decision is unhealthy versus healthy. And sometimes it’s obvious when you’re choosing something that will sabotage you’re life. Lean into what it is you know. But when you can’t decide, when things really aren’t clear to you, see what stepping away from right or wrong is. Step away from needing a sign to drop into your lap and explore your options from a space of it just being a decision that will lead you somewhere next. It may relieve something within you or it may not, but certainly worth shifting the lens."
Allikas: Instagram @ mindfulmft
Igatahes ... mina olen vaimustuses kuulates lugusid erinevate inimeste erinevatest teekondadest.
Väike täpsustus - mulle ei meeldi, kui nad räägivad oma loo ja ootavad selle peale, et mina hakkaks nende pakikandjaks.
Sorri, mul on siiski oma tee.
Kuid vaieldamatu (ma nalja pärast kasutan kategoorilisi väiteid) on see, et mida arenenum inimene, seda lubavam ta on.
Elu pole loogiline, elu on maagiline.
Üks inimene valib käitumise A, ja see sobib täiuslikult, oli arukas valik.
Teine inimene valib A ja see pole üldse see, mis talle vaja.
Ja mõnikord on tema elus olnud inimene, kes garanteeris talle, et A töötab.
Siiralt. Sest tema peal töötas.
Nii et mina pakun, lihtsalt kuulakem ja austagem neid omapäraseid asju, mida teised inimesed teevad. See on alati kasuks kõigile, kasvõi hoiatava eeskujuna.
Kas pole näiteks nii, et olles valiku ees me räägime kellegagi, kes meist hoolib, ja see, mida tema soovitab, paneb meid mõistma, et see pole üldse see, mida meie tahame? :)
Mõneti on meil kõigil oma universum.
(Selle tõttu on Keegi öelnud, et kui sa päästad inimese, päästad sa kui terve maailma.)
Kui me suudaksime uskuda, et mis iganes valiku me teeme, see rikastab meid, oleks muret nii palju vähem.
Mure on miski, mille tekitab mõistus.
Kuid ausõna - mõistus on tilluke.
Mõistus tegeleb meie füüsilise keha elus ja heal järjel hoidmisega.
Kuid see pole peamine.
Hingeline avardumine on oluline.
Sotsiaal-majanduslik punktike mingis elujärgus pole oluline inimesele, kes tunneb ennast ühtsena universumiga.
Ja puht füüsikaliselt (astrofüüsikaliselt) me ju TEAME tänapäeval, et see on tõsi. Me kõik saime alguse mitte mullast või savist vaid heeliumist ja vesinikust. Pärast Suurt Pauku.
Ainus, mis teeb meid mateeriaülesesks on teadvustamine, awareness.
Me ei pea püüdma mitte olla võimalikult vastuvõetavad oma ühiskonnale, vaid võimalikult ausad, avalad ja autentsed.
Kõik on ime
Allikas: Instagram @ oshointernational
Oo, mulle tõesti meeldib see tõlkimatu sõnamäng: whole => wholy.
On mõtlejaid, kes väga ärritavad inimesi ning inimesed väga meelsasti soovivad vaadata neid tüüpe "paljastavaid" dokumentaalfilme.
(Mina kogen seda saientoloogiaga seoses :D - meelsasti vaatan neid paljastusi, mis pärast kolmandat dokumentaafilmi on üks ja seesama ... ja ma vahel ikka vaatan mõnda uut :D - see pole üldse mõistlik aja kulutamise viis, kuid - küllap sellel mingi põhjus on, miks see mind tõmbab.)
Isegi kõik nende kriitikud tunnistavad, et need inimesed pole ohmud. Nad on just väga targad ja seda ohtlikumad. Mis on jaburus.
Peab oleme inimesi, kes avavad meile traditsioonilistest tõlgendustest erineva tee.
Neid on alati olnud ja neid on alati vaja.
Kuidas saavad ohtlikud olla inimesed, kes paluvad meil iseendalt asju üle küsida? Kuidas nad on ohtlikud, kui nad küsivad - kas asjad võiksid olla ka teistmoodi, kui sa arvad?
See on ju psühholoogia, psühhiaatria.
Seesama! Nad ei ütle sulle, et sa oled rumal. Nad esitavad sulle alternatiivse vaate võimaluse.
Kuidas see saab olla ohtlik, kui sa süvened endasse senisest rohkem selle tõttu, et keegi ütles, et sa võiksid uurida, kas see on ilmtingimata tõde, mida sa praegu näed? See on valgustamine.
Ka minu teine suur lemmik, Teal Swan ütleb, et vaimne areng ei käi lilleaasasid kujutledes, vaid sukeldudes oma tõekspidamiste tagamaadesse. Küsides iga emotsioone tekitava asja puhul: kust see emotsioon tuleb? Suunates otsima mõtete ja tunnete allikat.
Kuidas see saab olla halb või ohtlik?
Me peame saama terviklikuks.
Me peame endast aru saama, ja mis siis juhtub?
Juhtub see, et kõik on mõistetud, kõik on oma kohal, kõik on armastatud.
Ning see tuleb puhtalt enese tervikuks kasvatamise teel.
Kõik need väikesed pusletükid, millega me ei oska midagi peale hakata, kui vaatame neid eraldi, moodustavad pildi siis, kui oleme ennast tervikuna avastanud.
Nii et jah ... whole=holy.
Nii, see tuletab mulle meelde raamatut, mida olen ainult ühe korra lugenud, kuid mille pealkiri minu jaoks paneb elu 'paika'. Ja see on Jaan Kaplinski "Kõik on ime".
Olen nii õnnelik, et mul tuleb naer peale, kui ma mõtlen sellele, et üks minuga samal ajal elanud eestlane kirjutas sellise pealkirjaga raamatu. Minu jaoks on see täiuslik pealkiri millele iganes :D Sest kõik koosneb igast 'millest iganes'. Ja see kõik ON ime. See on!
Sunday, January 26, 2020
What would Jesus do?
Allikas: Instagram @ divine_will_144
I'm cool bro!
Allikas: Instagram @ stephen_hilton_
Allikas: Instagram @ tealswanofficial
On võimalik, et ma jäin Teal Swani pikemalt kuulama selle pärast, et sel ajal, kui kõik rääkisid positiivsest afirmeerimisest (oled vaene, ütled endale "mul on piisavalt raha" ja raha tuleb; oled kole, ütled endale "ma näen hea välja" ja ilu tuleb jne), siis mina tundsin õudust selle rumaluse ees ja tema rääkis, kui imelik ja tobe kõrvaltee see on enese armastamise ja paremaks saamise poole. Tol ajal ma ei teadnud mitte ühtegi vaimset inimest, kes afirmeerimist jaburaks peaks. Nii et ma lihtsalt PIDIN Teali jutte edasi kuulama, kuna mulle tundus, et ma elan vaimlejatest omaette maailmas ja ka Teal kuulub sinna, minu maailma.
Heartsees! :) <3 <3 <3
Let go
Allikas: Instagram @ vedika2031
Meid kõiki õpetatakse oma saatust juhtima.
Ja me kogu aeg näeme, et kui inimene plaane teeb, siis jumal naerab.
Me kõik roolime, nagu jaksame...
... kuid isesõitev Tesla-auto on liikluses meist osavam ;)
Me võiksime liiklemisaja hoopis hingelähedasematele asjadele pühendada ja ei peaks roolis higistama ja kiruma :)
Nurture
Hoidke ennast.
Kallistage ennast.
Lohutage ennast.
Armastage ennast ilma igasuguste tingimusteta.
Saturday, January 25, 2020
Ehk uhkus ajab upakile
Olen tundnud paljusid intelligentseid inimesi, kes omavahel rõõmuga räägivad sellest, kui lollid mingid teised kõrgemal-tähtsamal kohal olevad inimesed on.
Ma usun, et me kõik võime olla 'lollid' ja need, kes teiste üle naerma tõttavad just ise kardavad, et on sama lollid ja teised märkavad; et mitte üksi loll olla, tuleb teiste lollust ka alati esile tuua.
On ka intelligentseid inimesi, kellel teadmiste ja analüüsivõime kõrval elab ka hingetarkus, mis on endasse haaravam ja toob/loob rahu, mitte tülisid.
Me kõik tahame rahu, mitte tülisid :) Selle taipamiseks ei pea isegi intelligentne olema :)
Kes tegelikult maailma asjadest aru saab, selle ego väheneb.
Teiste kritiseerimine ei näita tarkust, vaid selle puudumist.
Mõned tunnid tagasi ootasin bussi. Buss tuli ette, mulle lähim oli eesuks. Suundun sinna, teised uksed avanevad, eesuks mitte. Seisan natuke, ootan, siis küünitan ennast sisse vaatama. Bussijuht lappab süles mingeid pabereid, minu sealolekust mitte midagi teades. Puhkesin naerma ja läksin keskmisest uksest.
Mõtlesin sõites omi asju, äkitselt meenus bussi peale tulek ja ... tundsin nii suurt soojust, et minu reaktsioon äparduse peale on südamest tulev naer.
On hea olla väikese egoga tüüp :)
Mannavahusaar
Kui ma selliseid pilte endale salvestan, siis ma alati unustan, et värve võib olla muudetud ...
Kui selle pilguga vaadata, siis polegi enam nii imeline :p
Äkki tasub roosad prillid ette jätta? :D
Compassion
Allikas: Instagram @ babaramdass
Me ei tea, miks teine inimene tegi 'vea'.
Me võime aga arvata, et ta ei teinud seda meelega.
Kui me viga märkame, võime rahulikult seletada, et asi tuleb uuesti teha ja mis on vaja teisiti teha. Pole vaja põlastada töötajat, kes on asjatundmatu.
Me võime olla kindlad, et ta sooviks olla asjatundlik.
Me võime pakkuda, et aitame tal meie soovi täita/tema tööd teha ilma tigedaks saamata.
Kas meil pole õigust oodata head, asjatundlikku teenindust?
Loomulikult on.
See on kibe õigus, mis elab vastanduvas maailmas ja sageli ei saa täidetud ja need täitmata 'õigused' ripuvad meie hinges ja kibestavad südant.
Õiguse taga ajamine võib olla tulemuslik, kuid see on alati hapu, paha maitsega.
Me ajame oma õigust taga ainult selle pärast, et meid pole õpetatud olema pehme, äraootav, ärakuulav, ühtekuuluv, toetav.
Inimesi, kes sellised on, nimetatakse pühakuteks ja 'ingliteks'. Kuid tegelikult on nad ainsad, kes teavad/tunnevad/mäletavad, kuidas inimene olla.
Huangshan Mountain
Jälle 'hiina ime'!
Loodan, et sellest kandist tehakse palju loodusfilme - niikuinii kuivab varsti ära.
Töö varjudega
Allikas: Instagram @ tealswanofficial
Nõus, väga hästi selgitatud.
Tõepoolest võib ajada segadusse, kas me peaksime suunduma 'valguse'/positiivse mõtlemise poole või oma valude poole, et neid läbi töötada.
Ma arvan, et alustada tuleb kindlasti valguse poole liikumisest, selle poole liikumisest, mis tundub hea, soe, toetav ja kosutav.
Kui kosunud oleme ja meil on enda suhtes kaastunne tekkinud, siis võtta see leitud valgus kaasa ja sukelduda sellega pimedamatesse hingesoppidesse.
Kui kaasa võetud valgus saab otsa, siis tulla end uuesti valguse kätte soojendama ja kosutama, valgust hinge koguma.
Kõige raskem ongi alustamine..., ma arvan, et just selle pärast, et me oleme sunnitud oma valudega tegelema enne, kui hing on targaks ja tugevaks saanud.
Kui aga see kogemus on käes, et me ise saame end tervendada, läheb edasi lihtsamini.
Mida kergemaks läheb, seda kergemaks läheb :)
Friday, January 24, 2020
Midagi ei pea juhtuma ega saama
Allikas: Instagram @ tealswanofficial
No mulle väga sobib tao ja zen eluviis ja ... mulle tundub, et elu läheb halvaks pingutades ja teatud tulemust oodates. Kui elul vabalt kulgeda lasta, on see meeldivam, kui teatud tulemus(t)e nimel pingutamine.
Aga inimesed on, teadagi, erinevad... ja ka pingutamist on mitut moodi.
Väsivad need, kes üle pingutavad.
Ja sageli pingutavad üle need, kes teiste meelest vähe teevad :D
Need, kes väikesegi tulemuse saamiseks end tühjaks kurnavad, samal ajal kui tugevamad inimesed saavad mõõduka pingutusega suurepäraseid tulemusi.
Ametüstkuul
Allikas: Instagram @thepromotepeaceshop
Nii ilus!
Kuuli paremal küljel küütlevad värvid meenutavad mulle bensiinikilet poriloigul, mida lapsena sageli imetlesin :D
Subscribe to:
Posts (Atom)