Sunnitud küpsemine

On üsna intrigeeriv, kui näed, et kõik inimesed justkui saavad millestki ühtmoodi aru, aga sina ei saa. Muudkui vahid ja vahid, aga ei näe seda, mida teised näevad, kuigi kasvõi kogemuse pärast tahaks kasvõi korraks näha :)

Üheks selliseks teemaks on mul inimeste sundkiibistamine. Ma laseks ikka luu sisse kohe, et ei saaks välja lõigata.

Mõelge miljarditele, mida riigid kokku hoiaksid, kui kuritegusid saaks lahendada nii, et kui röövi, varguse, vägistamise, peksu või surmahetkel oli ohvri kiibiga samas kohas kiip number ***************, siis loeme mõlema kiibi teekonda ja kattumist, välistame teised kiibid samas kohas ja ongi kuritegu lahendatud.

Afektiseisundis tehtud kuriteod ära ei jääks, küll aga ettekavatsetud kuriteod, mis eeldavad otsest kontakti. Kui paljud meist ikka snaiprit palgata jaksavad?


Valdav osa inimestest leiab, et see piirab nende vabadust ja mõte inimeste kiibistamisest ei kõlba mitte kusagile.

Mina aga mõtlen, et sul ju ikka on vabadus. Tahad, ei keeda endale hommikuputru, vaid lähed ostad hommikusöögiks bensukast kohvi ja hot-dogi, tahad, jätad hommikusöögi söömata ja ostad antikvariaadist mõne kasutatud luulekogu... on mustmiljon asja, mida võid teha või hoopis tegemata jätta.
Mida sa enam teha ei saa, on asjad, mida sa häbened ja isegi nendega on sul kaks võimalust:
1. lõpetad nende asjade tegemise;
2. saad aru, et inimesed pole täiuslikud ja lepid sellega, et teed asju, mis on sulle või teistele inimestele halvad; lepid sellega, et sa polegi nii imeline inimene nagu enne (enda ja teiste ees) teesklesid ja muidugi ka sellega, et su tegudel on tagajärjed, millega sul võib tulla silmitsi seista.

Kui meilt võetakse võimalus karistamatult valetada ja sullerdada ning ilusat inimest teeselda, siis oleme me sunnitud küpsema, kooskõlalisemaks muutuma, erinevaid aspekte endast nägema ja neid integreerima. Valetamine ja varjamine on lapsikud, samuti üllama ja tublima inimese teesklemine. Oma väiksus, vigasus ja tühisus tuleb vastu võtta - ainult nii saame suureks. Ei ole teist teed.

Aga me valime teeskluse, näivuse, mittetõeluse.
Miks?

Ma pakuks, et ausus näitab meid väiksemana. Ei saa enam rinda kummi ajada.
Aga see on ainult alguses nii ...
Kohe, kui oled oma väiksuse päriselt omaks võtnud, oled nii suur, kui üldse olla saab, ja täiesti kahjustamatu.

Nagu keegi ütles viha kohta: allasurutud ja mahasalatud viha teeb destruktiivseks, mitte see viha, mille olemasolu me näeme, tunnistame ja lubame. Nii on kõigega.

Me teeskleme endast parem olemist ja see teesklus teeb täiesti võimatuks päriselt 'suureks' saamise.



- - -

Lisatud järgmisel päeval:

Ega ma muidugi arva, et see süsteem on korruptsioonikindel. See on lihtsalt nii palju väänamiskindlam kui praegune süsteem, kus keegi pole mitte midagi teinud ega näinud. Kindlasti on väga lihtne teha süsteem, kus ligipääs kiibikoodi muutmisele on üliväikesel osal inimestest, mistõttu see nõuaks väga suuri altkäemaksusummasid, väga lähedasi tutvusi ja suuri oskusi. Arvestades et isegi ainuüksi meie tillukeses Eestis sooritatakse ööpäevas kümneid (pigem vist ikka sadu) kuritegusid, on üsna selge, et mitte keegi ei hakka mingite akna kaudu mobiiltelefoni varastama roninute jaoks koode muutma. Rääkimata sellest, et süsteemi saab panna teavitama, kui keegi midagi muutnud või kustutanud on, ehk siis mitte keegi süsteemi loojatest poleks pime selle puuduste osas ja nende vastu saaks mõndagi ette võtta. Näiteks videokaamerate pilt jookseb ühte institutsiooni ja kiibi-info teise. Jah, sullerdamine võib tipptehnikule olla võimalik, kuid kes nende jutule pääsevad? ja ega nad kõik äraostetavad pole, nad saavad just selleks puhuks väga kõrget palka. Kahjude ennetamine! Võtkem näiteks pank - olen pangateenuseid kasutanud tuhandeid päevi ja reeglina midagi hullu ei juhtu. Paar korda on tekkinud segadus, kas makse läks läbi või ei läinud, kuid seda on ülimalt lihtne kontrollida. Ka ID-kaart on suhteliselt lollikindel ja vigadele saab ruttu jälile. Me ei lõpeta pangateenuste kasutamist, kuna pankadesse on põhimõtteliselt võimalik häkkida. See on lihtsalt nii kohutavalt keeruline ja riskantne, et neid on vähe, kes proovima vaevuvad ning kellele jakstakse selle eest maksta. Virtuaalse raha kasutamine on nii mugav, et me kõik võtame selle riski. Aga kuritegusid tehakse iga päev maailmas kümneid miljoneid! Isegi kui ainult 99% saaks sedasi kärmesti lahendatud, oleks see tohutu kokkuhoid.