Rääkisime just eile Õega, miks tal on nii raske mittetoimivast suhtest lahkuda.
Ma pakkusin, et lahtine elu - elab sõbranna juures, tööd pole, staatust pole, pole ennast uutele inimestele mitte millegi kaudu tutvustada - on hirmutav. Kui sa uue inimesega tutvud, siis ta tahab sinu kohta värke teada, et sind kuidagi paigutada. On liiga imelik öelda, et ma lihtsalt olen, olen see, kes ma hetkel olen, ei muud!
Tema arvas, et seda probleemi ikka pole - teda ei huvita need staatusemängud.
Pakkusin, et sellisel juhul ta võibolla pole kindel, et suudab endale ise turvalisust pakkuda ja see kajas küll vastu. Praegu on ta elus keegi, kellele on oluline, et ta elus oleks ja tema kõrval oleks. Kui see ära langeb, siis äkki teda ei huvita elus olemine enam nii väga?
Hmmnjaaa.
No comments:
Post a Comment