Allikas: Instagram @ tealspiritualcatalyst
Meid on õpetatud pingutama ja eesmärki taga ajama, kuid meis sageli pole arusaamist, et eesmärk saabub kiiremini, kui me sellele ei keskendu. Ka teekonda eesmärgini tuleb õppida nautima. Selleks on põhimõtteliselt vaja usaldust, et varem või hiljem saabub see eesmärk nagunii ja et me ei saa tegelikult ise otsustada ja kontrollida, millal me kohale jõuame.
Kes teekonda ei naudi/armasta, kas ei jõuagi kohale või - maisemate eesmärkide puhul - avastab, et ta ei oska nautida ka eesmärgi saavutamist.
Nii et loobuge kontrollivajadusest ja 'usaldage end elu rüppe'.
Me pole siin saavutamas vaid kogemas/vaatlemas.
Saavutamine ja tegemine on illusioonid.
2 comments:
Jälle - ma elukogemuse jooksul seda õppisin, et eesmärgile pühendumine on saatanast. See muudab kurdiks ja pimedaks ses suhtes, mis tegelikult toimub, sa ei saa ennast kuulatud ja endale halbu asju mitte tehtud, sest eemärk ju! Selle jaoks on vaja ju!
Ja lõpptulemus on, et isegi kui eesmärgi täidad (mis on väga harv, enamasti ei saa sedasi midagi tehtud), ei naudi sa ikkagi EI protsessi, EI tulemust, EI midagi ja sul on aint halb. Sest tegid endale tee peal nii palju halba.
Mis vist ei olnud ... eesmärk?
Kuigi ma mõneti olen ikkagi oma vana mõtte küüsis ka. Et tuleb valida HEA eesmärk. Nt kui ma nõusid pesen, pole eesmärk kõik nõud puhtaks pesta (sest nagunii tekib mõni must nõu varsti juurde, igavesti mittetäidetav eesmärk niisiis), vaid teha kraanikaussi rohkem ruumi uute mustade nõude tarvis. Kirjutan lugu, siis ei ole mu eesmärk lugu, hea lugu, veel parem lugu valmis saada, vaid kirjutada 200 sõna päevas - ja tunda end maru tublina, kui see tehtud on.
Väga tore on Sinu kommentaare lugeda! :)
Post a Comment