Lugesin millalgi üht vana päevikut ja seal oli kirjas selline väga huvitav asi, et kui mul on ees head asjad, mis mind ärevaks teevad, siis ma magan hästi-hästi vähe, aga kui mul on ees halvad asjad, mis mind ärevaks teevad, siis ma aiii-nuuuult magaks ... Praegu on nii, et ma ... pigem magaks. Ei teagi, mis see neist eelolevatest asjadest siis nii halb on... Ma kogu aeg tegelt muudkui ärkan ja magan edasi .... Eks ma kunagi hiljem, tagant järele saan aru vast ...
Muidu ma siin elasin kenasti nii, et ärkasin kell 5, mediteerisin, kirjutasin päevikut, blogisin, tegin tõlked (Mehe töö jaoks) või lugesin häid asju nagu Nisargadatta Maharaj ja mõni insta-lehekülg, ja siis läksin jälle magama, ärkasin kell 9 - ikka veel oli hommik ja mul oli nii mõnigi asi juba tehtud. See meeldis mulle jubedalt! Aga nüüd - hea kui kell 9 esimest korda üles saab ja siis on ka selline tunne, et 'normaalse elu' võimalus on mööda lastud ja nüüd tuleb kaabata kärmelt kohustuslike asjade kallale ... ja mul on see selline loid võitlus, et võin terve päeva võitlusele kulutada ja voodist välja ikkagi mitte saada :D
Reeglina ma kaks tundi teesklen, et pole veel ärganud.
Täna on VT teinud sellise triki, et kuulen just nüüd, seda teksti kirjutama hakates, et ta on üles tõusnud. Eks Väiku ole oma tavatult suure toe- ja jgamisvajadusega mu päevade suurim ja ajaliselt mahukaim 'kohustus'. Aga tema pika une tõttu olen terve hommiku lullinud ja vanu ära märgitud tsitaate päevikusse ümber kirjutanud.
Just jõudsin sellise juurde:
Minu jaoks on see väga intrigeeriv mõte, sest ---
kuidagi ei oska seletada, kuidas saab korraga olla detachment ja deep connection.
Need on erinevad asjad, olemisvallad, mille osas sa oled detached ja connected.
Näilise osas oled detached ja tegeliku osas oled connected, kuigi see võib pealt paista teistpidi.
Ma tunnen nii selgelt, et mida suurem on mu oskus kõrvalt vaadelda, kõrvale jääda, seda südamlikum ma olen. Mida kaugemal olen, seda rohkem mahutan. Ja see kõik VÕIB/tohib olla.
Kuidagi on nii, et mida suurem eemalolekutunne õpitust, seda suurem ühendustunne tegelikuga. Sa oled eemal ühiskonnamustritest, ja just selle tõttu tugevalt seotud allolevaga, baasilisega, tõelisega.
Vaatasin Briti sarja "First Dates", kus üks restoran on seotud tutvumisagentuuriga ning kõik restoranis viibijad on (vähemalt saate raames) 'pimekohtingul'. Seal mõni astub lagedale "checklistiga", et on teatud asjad, mida ta oma kaaslases näha soovib. Ja muide - ma mäletan hästi, et kui olin teismeline, siis oli mul ka "checklist". Minu ideaalkuju oli see mister Rochester või mis iganes "Jane Eyre" raamatust - tume, sünge, intelligentne, paljukogenud, salasügavustega, varjatud tohutu kirega mees :D
Ning.
Nüüd vaadates, kui tobedad on need checklistid, hakkasin siiski puhtast intrigeeritusest ka enda oma tegema. Ja märkasin, et uue asjana seal oli sõna "detached" - just inglise keeles, sest ma ei tea normaalset vastet sellele eesti keeles. See POLE eemalehoidev. See on pigem nagu läbi nägev ja seetõttu üle-olev.
Ja ... üllatus-üllatus :D (tegelt mitte) -- Mees on seda 100%. Ta viskab iga asja üle nalja.
Aga kui ma temaga 20 aastat tagasi tutvusin, siis imestasin just selle üle, et tema domineerivad jooned täiega puudusid minu cheklistis, kuid --- temaga oli mul toredam, kui 'nõuetele vastavate' meesisenditega. Just Mehega tutvudes hakkasin mõtlema, kui tohutult panevad mööda need inimesed, kes otsivad kallimat sama muusikamaitse (minu ja Mehe muusikamaitsega on nii, et need asjad, mis meile mõlemale meeldivad, meeldivad meile mõlemale küllaltki leigelt, kuigi siiski ((iiri folk)) - meile lemmikud on teineteisele VÄKK!), kirjandusmaitse, spordi-/kehalise aktiivsuse sarnasuses jms kaudu. Ma ei kujuta ette, et ma soovitaks oma Mehel teha joogat :D - see on NIIIIII mööda, et ma ei oska seletadagi :D
Samas, kui ma sinna (nüüd juba ära visatud paberile) järsku "detached" kirjutasin, siis ise väga imestasin, kuidas see saab hea omadus olla, mida otsida oma kaaslases? Eesti keeles siis 'eemalehoidev'. Kes iial unistaks sellisest kaaslasest :D?
Vaat, just nüüd, jõudes ülaltoodud tsitaadini, sain aru, miks nii imelik mõiste selles ideaalse mehe omaduste nimekirjas niimoodi domineeris :D
. . . . . .
Äi noh... ma niisama siin heietan :) Polnd kohutavalt huvitav, ma kujutan ette ... :)
Sellepärast ma ei tahagi blogtrees olla, et ma ise tunnen, et mu jutud on nii nurgatagused, et kui mainstream inimesed, kes ainult igavusest tekste otsivad, peale kargavad, siis saab siinsest kommentaariumist ägamisemeri. Ja no kellel seda vaja? Bye, beibs! 😘 Tuduu-tuduu!!! :)
No comments:
Post a Comment