Mõnikord ma mõtlen, et mind masendab või väsitab kellegi jutt või käitumine, aga viimasel ajal näen, et mu tuju langeb hoopis siis, kui mul tegelikult oleks võimalik ära minna - mis siis, et see poleks "viisakas", aga kõhklen seda tegemast. Kui mu tuju langeb, siis reeglina ei kasuta ma kõiki võimalusi olukorrast väljumiseks ja mingi aspekt minus saab mu enda mingi teise aspekti peale pahaseks :D
Eks see eeldab väikest ego ... et ... sul pole selle vastu mitte midagi, kui sind imelikuks või ebaviisakaks peetakse. Ma tunnen, et arvamused on koorem ja kui keegi soovib neid enda kukil ringi tarida, siis palun! Mina eelistan värskete silmadega ringi käia.
No comments:
Post a Comment