Kui sa tunned ennast vabana, siis oledki vaba - ka vangikongis istudes.
Vabadus tähendab eelkõige ootuste/vajaduste puudumist.
See omakorda eeldab surmakartmatust, neutraalset suhtumist surma.
Ma pole veel välja selgitanud, kuidas saab olla rahulik, õnnelik ja vaba, kui eelistad surmale elu - või elule surma.
Aga võibolla veel saan kunagi!? :)
Sest muidu peaksid kõik õnne-õpetused tegelema lihtsalt sellega, kuidas kõik käibki kord nii, kord naa ja üldse vahet pole ja surm pole tähtsam kui elu ja vastupidi ka. Et üldse mitte millelgi pole tähtsust, peale praeguse hetke rõõmule ja rahule järele minemise. Inimloomus ei huvitu õpetusest, mis eitab enesealalhoidu. Inimene ikka vaatab tulevikku ... nagu aru saamata, et tulevik tuleb niikuinii, vahi või ära vahi. Ja hea enesetundega inimesed ainult oskavad teha tuleviku ka heaks. Kes praegu end vintsutab, lootes tulevikus vintsutustest priiks saada, ehitab endale ikkagi vintsutusrikka tuleviku. Sest me loome seda, mis me oleme.
Peace!, poisid-plikad :)
No comments:
Post a Comment