Valu

Sattusin hiljuti lugema kaht artiklit sellest, kuidas mindfulness ja enesega tegelemine on ohtlik, kuna tõmbab inimesed ühiskonna huvide teenimisest välja ja nagu summutab nad iseendasse ära.

Tunnen, et see võttis mu tagant järele tõsiseks natuke ...

Kõik kritiseeritud 'enesehellitajad' teavad, et artiklite autorid lihtsalt pole kogenud seda, mida nad otsima läksid ja seetõttu arvavad, et see eneseteadvustamine on mingi väljapääsuta mülgas.

Mida peab ütlema inimene, kes asub teele mõne inimese poolt kirjeldatud salaparadiisi poole, viidatud suunas, rühib ja rühib, lootus pärale jõuda kaob, aga põhimõtte pärast rühib veel mõnda aega ja kohale ei jõua?
Ta arvab, et paradiisi pole olemas ja et ta raiskas aega lihtsalt!

See on loomulik.
Me ei saa nõuda sellelt inimeselt avatuks jäämist.

Siiski ... meie ühiskond pole midagi sellist, mille sellisena allesjäämist väärtustada.
Oleks väga rumal teha tööd 'elukaugete' eluviiside säilitamiseks.
Jah, elukaugete!
Sest inimesed on liiga vähe teadvel, kogu halb tuleb rumalusest, iga negatiivne mõte ja emotsioon tuleb rumalusest. See on kauge tõest ja päriselt elus olemisest.

Osho ikka räägib, et mõned juhmud kritiseerivad meditatsiooni kui elust põgenemist.
Meditatsioon aga alles viib su tõelisega kokku, ehk siis meditatsioon aitab tavamaailma lärmakatest illusioonidest ja suhtemängudest päris ellu astuda... seisundisse, kus sul on ühendus ja osadus kõigega. Hoopis kogu see argipäeva lärm ja kola ja sekeldamised on üks suur enda/elu eest põgenemine.
Meditatsioon toob su kokkupuutesse sellega, mis elutunnetus ja elusus tegelikult on.
Vaikus ja liikumatus annab elumaitse suhu, mitte lätutamine ja sekeldamine.
Rahu, rõõm, soojus, armastus - see on normaalne elu.

Ja see on võimalik ja olemas, see maapealne paradiis, hoolimata sellest, et ülekaalukas osa otsijatest ei hooli sellest piisavalt, et seda leida.
Ja - jah, see on täpselt seal, kuhu viidatakse, meie ümber ja sees, kus iganes me hetkel ka oleme.
Pingutusevabalt, alati meie käeulatuses olnud.
Oma 'põhimõtted' tuleb allavoolu lasta lihtsalt, pea tühjaks, süda vabaks, ja see on käes.