Nöök

Ükskord said metsas kokku Nöök ja Röök. :D

Aga tegelikult ma seda lugu ei tahtnud rääkida ...


Hakkasin eile järsku selle peale mõtlema, kui imelik on see, et alles siis, kui oled läbi teinud vaimse 'ärkamise', saad aru, et see on alati kõigil käeulatuses ja pole tähtis, et see juhtuks 'võimalikult kohe'. Alles siis muutub aeg tühiseks ja olemustunnetus palju pikemaks kui üks elu, nii et millegi saamine kohe ei tee enam muret. Samuti millegi kaotamine.

Ja alles siis, kui oled iseenda seest avastanud otsatu armastuse allika, näed ja koged, et armastus on tõesti ka kõikjal meie ümber ja me ei pea haiget saama armastust otsides.


Kas see, kes sellise süsteemi välja mõtles, et kui sa otsid, siis ei leia, aga kui enam ei otsi, siis on kuhjaga, tõuseks palun püsti, et ma saaksin tema poole manitsevalt näppu viibutada!?!