See mõte käib nii kõvasti tänapäeva spirituaalsusega kokku, et tekib lausa kahtlus, kas tõesti Oscar Wilde seda ütles ...
Me tunneme enesemääratlusest mingisugust toetavat struktuuri, kuid see on illusoorne ja eluks kõlbmatu, tegelikult.
Aga ma mäletan, et kunagi ammu-ammu üks esineja (polnud üldse spirituaalsusega seotud, see juhtus lasteaiaga Kratimaal!) pöördus minu poole ja küsis, kes ma olen? '0'
Mina kohkusin, aga ütlesin ausalt, et eikeegi :D
Ta oli pettunud, sest oli soovinud mind 'kaardistada' millegi pärast ...
Aga see on tõsi - ma ei saa ennast määratleda, sest ma olen väga elus ja väga muutuv, ja lubav :)
Selle tõttu saan ma olla nii palju suurem ja laiem, kui kellegi määratletuna.
2 comments:
Ja ma just, valust juhm, kurtsin oma blogis, et pole ikka kirjanik, oleks veel õdegi ... =)
Tegelt ma tean, et olen ... eeee ... muutuja =) Ja mitte isegi mõistuslikult, vaid tunnetega - ma ei suuda end kuidagi "millekski" tõsiselt pidada.
Aga kui on halb olla, päris halb, tahaks, et keegi ütleks, et ooo, kirjutad hästi (või õendad nagu kulda)" ja siis tuleb selline "kui ma ütlen, et OLEN seejasee, äkki keegi kiidab?"
Muide, enamasti kiidab =)
“Give up defining yourself - to yourself or to others.
You won't die.
You will come to life.”
~Eckhart Tolle
:)
Enda muutujana kogemine on kõige elusam viis elada :)
Post a Comment