Saturday, April 20, 2019

Üllatasin iseennast

Tegin eile midagi äärmiselt tavatut: sain üle mitme aasta kokku internetituttavaga ja mitte ammusega vaid nii... kolme nädala tagusest ajast umbes.
Olin täiesti kindel, et ei teeks midagi sellist enam mitte kunagi elu sees, aga tema tundus nii loomulik, lihtne, hooliva maailmatunnetusega ja tore inimene, keda nagu polegi võimalik võõraks inimeseks pidada.
Ta kirjutas raamatu, mis mulle väga meeldis, ja ma kirjutasin sellest talle ja jäime rääkima ja lõpuks selgus, et meie kodude vahe on umbes 1,5 kilomeetrit :)

Ja kujutage ette - ta oli täpselt selline nagu ma arvasin!
Muidugi olin ette ärevil ja mõnel hetkel kahetsesin kokkulepet kokku saada, aga siis sain endast ikka üle (Xanax) ja tegelikult oli hästi mõnus ja rahulik jalutada ja rääkida.

Aga jah - ma olin veel hiljuti 100% veendunud, et ei saa enam kunagi elu sees kellegi võõraga kokku ja kirjasõpru ka ei võta, kuigi mõne kirja vahetamine mõne blogilugejaga kord aastas või harvem mind ei sega ja on tihti olnud hirmus kena ja soe, lihtsalt ... kui see venima jääb, siis ma pole osanud midagi peale hakata...
Aga see kohtumine oli küll hästi lihtne ja armas :)

Soovides kärarikastest linnatänavatest eemale hoida käisime veidi rohtunumaid radu.
Ühel hetkel pidime üle üsna kõrgete ja järskude kallastega (aga veest suhteliselt tühja) kraavi ületama.
Ma polnud päris kindel, kas ma saan hakkama, but I aced it! :D
I can live another day! :D

No comments: