MAESA PULLMAN BloodLove
Monday, October 15, 2018
Sunday, October 14, 2018
Vabadus
Kui sa tunned ennast vabana, siis oledki vaba - ka vangikongis istudes.
Vabadus tähendab eelkõige ootuste/vajaduste puudumist.
See omakorda eeldab surmakartmatust, neutraalset suhtumist surma.
Ma pole veel välja selgitanud, kuidas saab olla rahulik, õnnelik ja vaba, kui eelistad surmale elu - või elule surma.
Aga võibolla veel saan kunagi!? :)
Sest muidu peaksid kõik õnne-õpetused tegelema lihtsalt sellega, kuidas kõik käibki kord nii, kord naa ja üldse vahet pole ja surm pole tähtsam kui elu ja vastupidi ka. Et üldse mitte millelgi pole tähtsust, peale praeguse hetke rõõmule ja rahule järele minemise. Inimloomus ei huvitu õpetusest, mis eitab enesealalhoidu. Inimene ikka vaatab tulevikku ... nagu aru saamata, et tulevik tuleb niikuinii, vahi või ära vahi. Ja hea enesetundega inimesed ainult oskavad teha tuleviku ka heaks. Kes praegu end vintsutab, lootes tulevikus vintsutustest priiks saada, ehitab endale ikkagi vintsutusrikka tuleviku. Sest me loome seda, mis me oleme.
Peace!, poisid-plikad :)
Happiness
Nisargadatta ütleb seda ka, et pole vale õnne otsida - vale on seda otsida väljastpoolt iseennast.
Õnne leiab enda seest.
Kõik muu käib kiiga-kaaga!
Õnn pole tingimuslik, see on olemuslik.
Thursday, October 11, 2018
You are enough
"We form relationships to fulfill our needs; physical, mental or emotional. A relationship in which we are being deprived of our needs while having to fulfill the needs of the other person/s involved is known as a toxic relationship.
In a toxic relationship, there is no way for a person to feel good about himself. It is cultured in such a way that the person begins to deteriorate in his ideals of what a relationship looks like. Once that has occurred, the person makes himself settle with the toxicity; regardless of the impact that it has on him.
The most primary need for which we form a relationship is the need of belonging. We connect with other people to feel as if we are not lonely. We form this relation to provide a false sense of security to the our hurting inner child. This is the hardest relationship to leave behind if it turns out to be toxic.
People don't leave horrible relationships despite being tortured by them; because they think that without that relationship they cannot survive. They don't leave because that fake belonging is their only sense of belonging; as they have not ever belonged to themselves.
This is why I always put so much focus that before we get involved in any such relationships, we should meet our need of belonging directly; so that this wormhole is closed. This is what self-love means. Self-love doesn't mean self-care or self-obsession, but self-awareness; it means the realization that you are whole in and of yourself.
If you are a self-loving person, you would never stay in a relationship that doesn't commit to providing you a healthy sense of belonging. So, if you are someone who is suffering from such toxic relationships – I want you to lay down your fear of loneliness, comfort it and be that lover for it that you have been trying to find in other people.
Once you have done that, loneliness will no longer be a curse but a blessing. It will upgrade itself and become solitude.
That's my message for today; to be alone no longer remains the equivalent of lonely once you realize that you are whole in and of yourself. Today, I invite you to realize this. And to grow beyond the relations that are failing you."
alamir @ 💜💜💜
In a toxic relationship, there is no way for a person to feel good about himself. It is cultured in such a way that the person begins to deteriorate in his ideals of what a relationship looks like. Once that has occurred, the person makes himself settle with the toxicity; regardless of the impact that it has on him.
The most primary need for which we form a relationship is the need of belonging. We connect with other people to feel as if we are not lonely. We form this relation to provide a false sense of security to the our hurting inner child. This is the hardest relationship to leave behind if it turns out to be toxic.
People don't leave horrible relationships despite being tortured by them; because they think that without that relationship they cannot survive. They don't leave because that fake belonging is their only sense of belonging; as they have not ever belonged to themselves.
This is why I always put so much focus that before we get involved in any such relationships, we should meet our need of belonging directly; so that this wormhole is closed. This is what self-love means. Self-love doesn't mean self-care or self-obsession, but self-awareness; it means the realization that you are whole in and of yourself.
If you are a self-loving person, you would never stay in a relationship that doesn't commit to providing you a healthy sense of belonging. So, if you are someone who is suffering from such toxic relationships – I want you to lay down your fear of loneliness, comfort it and be that lover for it that you have been trying to find in other people.
Once you have done that, loneliness will no longer be a curse but a blessing. It will upgrade itself and become solitude.
That's my message for today; to be alone no longer remains the equivalent of lonely once you realize that you are whole in and of yourself. Today, I invite you to realize this. And to grow beyond the relations that are failing you."
alamir @ 💜💜💜
Wednesday, October 10, 2018
Tõde
Sa ei pea ennast muuta püüdma.
Sa pead endast ainult aru saama ja positiivne muutus toimub iseenesest.
Tuesday, October 9, 2018
Aspergeri-elu
Sain just läbi väga laheda raamatu - PAULA TILLI "Teisiti. Minu aspergeri-elu".
Soome päritolu Rootsis elav Paula oli kogu aeg 'teistmoodi', pidi kõvast vaatlema ja imiteerima, kui vähegi tahtis pahakspanevaid pilke vältida. Inimesed väsitasid ja tüütasid teda, pealiskaudne small-talk ajas une peale, teiste elu üksikasjad ei huvitanud teda sugugi, samuti tundusid argitegevused ületamatult keerulised. Ta tõi siin näite, kuidas duši all käimine koosneb hästi paljudest pisikestest etappidest, millele ainuüksi mõtlemine kurnab oimetuks. Seda oli lahe lugeda, kuna ka mina olen kasutanud duši all käimise näidet selgitamaks, et see ei tähenda mitte ühe asja tegemist vaid mingi 10-15 asja tegemist õiges järjekorras. Äratundmisi oli kubinal nagu saginast ja lärmist väsimine, millest pole võimalik tükk aega välja puhata, ülihoolikas planeerimine, samade tegevust tegemine iga päev ja sama toidu söömine päevast päeva.
Rootsi tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem on nii toetav, et kui Paula vanuses 30+ oma diagnoosi sai, anti talle tugitöötaja ja koduabiline ning kinnitati, et tal on selleks täielik õigus. Isegi mina mõtlen, et kui ei jõua süüa teha, siis söö võileiba, kuni ükskord jõuad, aga näe - seal leitakse, et kui ise ei suuda, siis peab keegi sind aitama. No eks sotsiaaltöötajad taha ka tööd ja palka. Paula nendib, et piisava abi korral ja sobivas ümbruses ei pruugi olla arugi saada, et inimesel on probleemid, mis ilmnevad kohe, kui 'käehoidmine' lõpetada.
Aga eriti tuttav oli jutt väsimusest ja selle mõistetavaks tegemisest:
"See, et "jaksamine" tähendab teistele inimestele hoopis midagi muud kui mulle, võib teatud olukordades isegi tüli põhjustada. Kui keegi sõpradest küsib mult, kas ma saaksin teda kolimisel aidata, siis arvatavasti ta vihastab, kui vastan, et ei jaksa. Aga ma ei saaks seda asja muul viisil selgitada. Kui mind sunnitaks teda aitama, ängistaks see mind juba mitu päeva enne kolimist, ning pärast kolimist oleksin sunnitud teist sama palju puhkama.
Millalgi tükk aega tagasi nõustusin aitama oma sõpra kolimisel, mida ma hiljem kibedalt kahetsesin. Ma ei kavatse enam kunagi sellist piina taluda. Muidugi ma aitan vajadusel oma sõpru, kuid ainult siis, kui see ei kahjusta minu psüühilist tervist. Kui keegi nõuaks abi kolimisel, oleksin sunnitud meie sõpruse katkestama. Kui ise uude korterisse koliksin, palkaksin kõhklematult kolimisfirma kõike minu eest tegema - hoolimata sellest, et mul ei ole palju raha. Oleksin sunnitud paar kuud kaerahelbepudru peal elama, aga teeksin meelsamini seda ja kannataksin ajutise vitamiinipuuduse all, kui laseksin end nii piinata."
Meenub, et kunagi lugesin ühe töövõimetu eestlanna blogist, et ta ei hakka 20 euro pärast laadale enda tehtud ehteid müüma sõitma ja muidugi oli kommentaariumis tegelasi, kes kurjustasid, et nende jaoks on 20 eurot küll suur raha ja küll ikka elab hästi, kuigi ise kurdab, et saab suurivaevu hakkama. On arusaamatu ja hämmastav, kuid jõulise psüühikaga energilised inimesed ei suuda kuidagi näha, kuidas inimene, kes duši allagi minna ei jõua, ei hakka 20 eurose tulu pärast kusagile laadale sõitma, kuna see teeb nädalaks täiesti jõuetuks ning on ennast kuritarvitav. Parem juba kaks kuud ainult kaerahelbeputru süüa.
Mul on muide Issake selliseks muutunud ..., et no kuidas ei ole jõudu teha, kui see asi tuleb ära teha/on kasulik?
No vaat, ma hoian jõudu kõige möödapääsmatute asjade tarvis.
"Ka "väsimus" tähendab teistele inimestele ilmselt midagi hoopis muud kui mulle. Saan väsimusest aru selliselt, et olen nii läbi, et iga sammu tegemine tundub raske ja pean ennast pingutama, et lihased mind kuulda võtaksid. Vastasel juhul jookseksin millelegi otsa, teeksin endale haiget või unustaksin midagi. /.../ Teised inimesed määratlevad väsimuse ilmselt teisiti. Miks muidu võtaksid nad vabatahtlikult osa erinevatest tegevustest, kuigi on väsinud?"
"Tavaline argipäev väsitab mind tohutult. Nõudepesu ja toidupoes käimine on mulle ilmselt samavõrd stressitekitavad kui täiskohaga töö teistele inimestele. /.../ Paljud ütlevad, et inimene vajab väljakutseid /.../. Aga mulle on suur väljakutse saada argipäev sujuma, ja seetõttu ei otsi ma väljakutseid väljastpoolt kodu. Ma pean täpselt mõtlema ja keskenduma igapäevatoimetustele nagu toidu ostmisele, nõudepesule ja duši all käimisele. Pärast neid olen nii läbi, nagu oleksin mitu tundi tööd lõhkunud, kuigi tegelikult on toimingutele kulunud vaid 15 minutit."
"Invaliidsuspension muutis mu elu täielikult. Ühtäkki jõudsin enda eest hoolitseda hoopis teisiti kui kunagi varem, hakkasin käima toidupoes ja pesin nõusid. Varem ma isegi ei teadnud, et inimesel võib olla nii palju energiat! Ja selle psüühilise heaolu saavutasin vaid töölkäimise lõpetamisega."
Paula ise arvab, et ta elu on suurepärane ja ta on õnnelik, et ta saab olla just tema.
Soomes-Rootsis vast võib midagi sellist julgelt välja öelda..., Eesti kontekstis tundub see ülbe ..., et sul on pension, tugiisik ja koduabiline ning sa julged veel välja öelda, et oled endaga rahul :D Sa PEAKSID olema rahulolematu ja ennast piina piiril hoidma, muidu pole see teiste/maksumaksjate suhtes aus. Asi on aga selles, et isegi ennast piitsutades jäävad nõrgemad meist abi vajama ja kui seda niikuinii ei muuda, siis las aga elavad õnnelikuna, ma arvan.
Saturday, October 6, 2018
Lose your mind and find your self
Hehe, ma just üleeile rääkisin sellest Õega ...
Ta ütles, et ta ei tea, mis see ego on ja ei taha sellest rohkem rääkida ka :D
Ausad, mittekeerutavad inimesed on absoluutselt vaimustavad ja võluvad! :)
Minus ei tekita sedalaadi jäikus mõtet, et "khui rhumal!", vaid kui äge! :)
Tuliselt olla enda poolt, püsida enda teel! See on õige.
Subscribe to:
Posts (Atom)