Tuesday, October 1, 2019

Optoober (nii nimetas seda kuud VT kunagi kangekaelselt, aastaid, parandamistest hoolimata) :D

Ehhellõu :)

Mõtlesin, et hakkan blogima ainult siis, kui väga kisub ja pole kiskunud veel ... tegelikult üht YT videot vaadates natuke kiskus, aga ... oot, ma tegelt tulen lõpus selle mõtte juurde tagasi.

Olen mõnuga nikerdanud oma paberpäevikute kallal, milleks oli mul viimased paar kuud tilluke valgete lehtedega märkmik. Kleepisin, joonistasin ja värvisin ka ja ... siis järsku tüütas nii ära, et korralikult/kiiresti kirjutada ei saa, et otsustasin oktoobris võtta jälle ühe-kuu-kaustiku. Märkmik jäigi lõpuni täitmata, aga küll ma selle piltide ja tsitaatidega lõpuni katan - eks ta ongi rohkem sellist mõõtu, et üks tsitaat sobib ühele lehele.














See tüdrukuga on pinal, mitte päevikupilt. Pidin raskust kasutama, et lehed kinni ei vajuks.

Ja nüüd minu oktoobri-sisseseade:

Esileht:


Järgmiseks on "terve kuu ühel leheküljel".
Nutikas on selliseid kaustikuid iga kuu pidada, siis põhimõtteliselt 2.-3. leheküljelt näeb kogu kuu põhisündmused ära. Ma ei kirjuta igasse ruutu - kirjutan üles ainult need asjad, mida ei juhtu iga nädal.


Kolmas vaade:
kuu taroennustus ja kõrval siis lehekülg, mille täidan kuu viimasel päeval, et kas läks nii või hoopis tei-si-tii.


Neljas vaade on igav ja parem pool kordab mõneti eelnevat:
sellel on energia, stressi ja õnnetunde graafikud, st need alles tekivad sinna,
ja kuna parem külg jäi vabaks, siis sinna panin kuu kokkuvõtte lehekülje.

Viies on terviseträkker.
Siin on mul kirjas enam vähem kõik, mis mind korduvalt kimbutanud on ja mida tühjemaks see lehekülg jääb, seda toredam :)
Aga täna olen saanud juba ühe punkti unehäirete eest, sest ärkasin kell 3 ja unelootuse kaotasin kell 4, siis hakkasin lugema. (Punkt pole veel kirjas, ma teen selle asja õhtuti.)

Endal on ka veider, et siin on kirjas ka Emmake :D
Lihtsalt ... kui ma temaga suhtlen, siis on oodata igasuguste hädade ilmnemist (ja huvitaval kombel on seda tema kohta öelnud isegi inimesed, kes pole meie sugulased ..., et kui Emmake külla tuleb, siis löövad kõikvõimalikud vanad tervisehädad välja ... no ei tea, kas ta on 'biovampiir' või lihtsalt nii -whatever-, et inimestel läheb juhe kokku. Mul igatahes ka, nii et see lahter on mustri seletamise huvides. Mõni lahter ei saa punkte kuude kaupa, aga siis ongi tore vaadata, mis kõik muret ei teinud sel kuul :D


Järgmisena on suht juhuslikult määratud tööd-toimetused ja veel juhuslikumalt kokku aetud "hobid-harjumused", mille all on ka näiteks erinevate vitamiinide võtmise lõik :) Blogimine on ka seal. Tänase kohta võib õhtul sinna tärnikese teha :)


Siis tuleb suhtlusträkker, mis on uuem asi.
Kuigi üritan võimalikult vähe suhelda ja olen niimoodi rahulik ja õnnelik, tuleb mul iga kuu ette KÜMNEID suhtlemisi, mitte just näost-näkku (aga iga poemüüja läheb siia ka kirja!) vaid kirja, WhatsAppi, Messengeri ja telefoni kaudu. On lihtsalt uskumatu, kui palju minu vaikseks traalitud elus ikkagi suhtlemist ette tuleb ... Vaat, selle üle tahan natuke aru pidada ja sellepärast träkin. Ja selle jaoks on tegelikult isegi 4 lehekülge.


Lahtrid on siis: kuupäev, via (mis kanalit kasutades), kellega ja mis teemal.

Siis lihtsalt oktoobris vaadatud filmid ja sarjad ja fännatud muusika:




No ja siis tulevad juba päevad, kusjuures jätan iga päeva jaoks kaks lehekülge - mis lisandub, selle kleebin äärejoone taga olevale ribale!




Lõppu jääb tühje lehti, kuid sinna jagub kindlasti pikemaid mõtisklusi ja tsitaate-väljakirjutusi.

Siis on mul veel ka "lugemispäevik" 
See "Indiaani tarkuste raamat" oli ülimalt armas loodussõbrale ja maa-armastajale.
Ilus ja valus.
Seda lugesin eelmisena.
Praegu loen Eiv Elooni "Kaksikliiki", kuna ajasin selle mingi teise ulmekaga segamini 😭😭😭
Ei saa öelda, et halb oleks, aga natuke tüütu on see hapruse ja arguse jutt ja ma kavatsesin ÜLE lugeda hoopis midagi paremat, ka ulmekat, ja ka oli laste saamine teistmoodi (vist inkubaatoris tehti ja mingis vanuses määrati vanemate hooldada - tean, et selliseid raamatuid on praeguseks juba väga palju), ka vanem raamat, aga meh. Lugesin veel Mehe ja minu esimeses kodus, nii et 20 aastat tagasi. "Hea uus ilm" see igatahes polnud, see polnud kaugeltki nii kuulus raamat. Ah, no mida iganes - nüüd loen vähemalt midagi uut! :D


Ja veel ma nägin siin septembri kaustas fotot oma kahest seljakotist, mille hiljuti ostsin PierreBuy'st
- jagan sedagi :D

Head kotid! :D



Ja nüüd alguse juurde tagasi.
Tegin sellest YT-videost väikse konspekti ja pildistasin, kui postituse alguses sellest juttu tuli.
Tõmban nüüd arvutisse ja vaatan, kas loeb midagi välja ...

Tänane paarisleht siis praegu:


Üles, kuupäeva taha kirjutan õhtul, et mis siis juhtus ka.

Ja see YT-lugu - ma ise loen küll välja :D
GABOR MATE - The need for authenticity.
Meie KEHA ütleb meile, et ausus (enda vastu) ja enda eest hoolitsemine on ülimalt olulised. Ilma selleta ei saa elada tervena. Tuleb minna ära, tuleb jätta tegemata, kui midagi on vastumeelt. Või tuleb leppida, et jääd haigeks ja sured enneaegu, sest just nii juhtub inimestega, kes endale oma vimmadest-vastumeelsustest aru ei anna ja teesklevad tubli ja hooli(tse)vat kaaslast. Aus tuleb olla. Mis siis, et inimene mõtleb, et siis tuleb tema koledus teistele välja. Ei ole koledust. Inimlikkus on ja see on kõigis. Mingi osa peab lihtsalt esimesena hakkama julgema seda välja näidata, et teised ka endasse loomulikumalt suhtuda julgeksid. Kogu koledus tulebki just allasurumisest.


Aga egaš midagišt! :) Olge siis vahvad ja nautige sügistorme! 😙😙😙

1 comment:

väga väga naine said...


Kusjuures mul ei ole tunnet, et oleksin kole ja halb, kui ma ei teeks.
Aga vahel (sageli?) on võrdselt tugevad need "ma tahan seda teha, sest nii tore on pärast" ja "ma ei taha nii teha, sest see lõhub mu ära ju". Ja siis ma tavaliselt lõhun enda ära.
Stiilis talisuplejad - ma ei usu, et neil seal jääaugus jube mõnus on, aga pärast on keha eufoorias, sest külma veega pekstakse looduslikud valuvaigistid üles ja nagu heroiinilaks. Eile käisinm sedasi tütrel juukseid lõigata laskmas - väsinud küll, tea, kas jaksangi ... ja pärast tulin koju, tegin veisesuppi, mängisin arvutiga ja olin neljani üleval, sest nii hea oli olla, et ei raatsinud seda maha ka magada.
Kõik klappis!
Aga edasiminek on, et ma tõesti ei tee asju, mis pärast ka toredad pole. Igast seltskondlikud üritused hulga inimestega ja ilma programmita või mitmekesi kinno minek vms.