Omas rütmis, omas mullis

Allikas: Instagram @ yung_pueblo

Verified

"Our anticipation for the future gets in the way of our awareness of the present. A mind that is half in the future is partially consumed in a dream— a dream that can only become real through honoring what is in front of us in the here and now."

- YUNG PUEBLO

Nagu ma ikka räägin, püüan ennast sirutada rahu ja rõõmu suunas.

Võib-olla see pole tavaline, aga minu jaoks on need peaaegu võrdusmärgiga.

Kui ma õnnestunult taotlen rõõmu, siis tuleb rahu kaasa.

Kui ma olen rahutu ja otsin rahu, kaasneb selle taasleidmisega rõõm.

Mul on vaja uut sõna, mis sisaldab mõlemat :D

Sõna "tüüne" kõlab kuidagi koledalt ja uimaselt. Minu jaoks rõõmurahu seisund on eriliselt ergas ja kirgas.

Märkasin hiljuti taas, kuidas ennast tugevamana tundes ma avan oma silmapiiri. 

Võtan vastu ampsukese välisest maailmast, mille eest ma ennast muidu kaitsen.

Kuidas see ampsuke maitseb?

Ma teadsin, et ma ei otsi maailmaampsukesi, kuna need ei meeldi mulle, aga iga kord üllatab mind uuesti, kui mõttetud need ampsud on ja tekib küsimus, why da hekk ma seda tegin? Mäluprobleemid?

Ja siis ma saan aru, et need ampsud aitavad mul ennast ja oma maailma täpsemalt defineerida, täppis-rihtida.

Nii et ... need ampsud olid head, mis siis, et halvasti või kuivalt/igavalt maitsesid.

Üks asi, mida ma maailmas tähele panen, on, et on inimesi, kes võitlevad enda õiguse eest olla puudulik, kuid keelavad seda teistele. Nad leiavad alati põhjendusi, miks nemad ei saa ja ei peagi hakkama saama, kuid - sellist leplikkust pole teiste suhtes. Oma erivajadused lajatatakse välja, aga kui keegi piuksatab, et kõigil inimestel on raske argipäeva õhtusse veeretada, siis saavad nad maruvihaseks. Sest "Kõige nõrgem olen ju mina! Mina!" nagu vene multikas "Kingitus kõige nõrgemale".

Eks see tähendab seda, et nad ei suuda kuidagi endaga leppida. Mis siis, et nad väljendavad mõistvust enda probleemide suhtes ja nõuavad seda ka teistelt. Kui nad päriselt suudaksid oma puudulikkusega leppida, suudaksid nad seda teha ka teiste puhul.

Nartsissistidel olevat selline omapära, et nende tajutud ja väljendatud enesehinnang on kõrge, kuid pidev hüsteeria tuleb sellest, et alateadlikult nad usuvad, et nad pole essugi väärt ja sellepärast kogu 'bravaado'. Asi pole selles, et nad ka sisimas peaksid endast teistest paremaks - nad lihtsalt hommikust õhtuni, aastast aastasse püüavad iseendale tõestada, et nad on midagi väärt. Ja neil on kogu aeg hirm, et keegi suudab vastu tõestada, et nad pole - nagu see kedagi üldse huvitaks :D

Inimesi hoiatatakse erakuelu eest. Et nad kaotavad kontakti """""reaalsusega""""".

See ei ole ilmtingimata reaalsus, millega me kontakti kaotame.

See on pigem kultuurikohaste legendide illusioonis/mullis elamine.

Sa hakkad oma peaga mõtlema ja su rikkumata tunnetus avaneb, kui sa "metsas" elad.

Jah, see ei toeta ühiskonda, kuid tore on, sest see ühiskond on nigu natuke mannetu või nii.

Eile sain kirja ametiasutusest. Juba mitmenda, samalt inimeselt. See oli tapvalt tüütu (nagu kõik kirjad pärast esimest, millele ma kirjutasin järsult pareeriva vastuse), aga ma näen, et parimatest soovidest kantud. Ta käib mulle peale mingite teenustega, mida linn pakkuda saab, aga kõik teenused eeldavad suhtlemist ja ma iga kell olen parem ilma. Elan ilma ja suren ilma.

Jah ... kõigest hoolimata ... ma ikkagi armastan seda pudedat ühiskonda ja neid vapraid inimesi, kellest see koosneb :D

Kohviaeg

Via Pinterest
Autor: nizhnik_natali

Moluta

Pinterest

Joogapilt

Allikas: Instagram @ ania_75

Solitary

Allikas: Instagram @ createthelove

Mul oli huvitav vestlus hiljuti.

Ma rääkisin, et minu meelest on inetu suhelda inimestega, kellega ma tegelikult suhelda ei taha, kellega ma suhtlen sunnitud-tundest. Neil on õigus "tõelisteks suheteks". Neil vast oleks õudne, kui nad teada saaksid, kui väga ma pean ennast nendega suhtlemiseks kokku võtma. Ma alandan neid kuidagi, tunde järgi.

Mu kaaslane on Misjonär, ajab suurt-tähtsat-inimasja. Ta absoluutselt ei saanud sellest niimoodi aru ja leidis, et kaastundest kellegagi suhelda on väga ilus ja kaastunne ongi kõige ilusam asi maailmas, mille tõttu midagi ette võtta.

Noo ... see pole ju vale ...

Miks mul siis ikka on nii inetu tunne, kui jätkan suhtlemist kellegagi, kelle kõrval olen igavusse suremas? Ja mulle tundub, et ma käitun inetult just selle teise inimese suhtes - minul on lihtsalt igav, aga talle teen liiga, käitun tema suhtes alatult.

Eks tõde on temagi jutus. Võibolla me peame teadlikult kaastunnet rakendama enne, kui tekib sisse puhas tunne, mille tõttu tundub kõik kaastundlik? :D
Ma olen alati ja täiel määral hooliv, öeldes vahel ka asju, mida teine ei taha kuulda, kuid mida tal on hädasti vaja kuulda. Ehk siis - panen enda tule alla selle teise inimese kasuks ja kasvuks. Sest tunnen end haavamatuna, saan seda endale lubada. Minus küll tekib ärevus, kui minu peale vihastatakse, aga ma ... "hingan koos sellega" ja ei pea seda valeks. Ma usun, et ma pidin ütlema need sõnad, see inimene pidi ärevusse sattuma ja mulle sama enesetunde tagasi tegema :D
Mitte midagi ei läinud valesti.

Ma arvan, et kaastunne on ilus kui selle tõttu tehtav avaldub spontaanselt: ma aitan, sest see on mu olemusele loogiline, mitte, et ma ohverdan ennast, sest näljased tahavad.

Pealegi ... me vast kõik teame, et eneseohverdajad pole meeldivad inimesed.

Nad on kõigi peale solvunud.

Kõik kohtlevad neid liiga vähese armastuse ja arvestamisega nende meelest.

Nad usuvad, et nad hüljatakse, kuna inimesed on isekad, aga inimestel on lihtsalt halb nende vingus nina näha ja tajuda, kuidas neid nende "isekuse" pärast hukka mõistetakse. Eneseohverdajate juures on halb olla! Ja nad on eriliselt ebaausad oma motiivide suhtes.

Kui teeme midagi head spontaanselt, siis me ei oota mingit reaktsiooni vastu ja ei nimeta seda heateoks või teeneks.

Kes aga ootab vastu kasvõi teatud suhtumist või tähelepanu, ei teinud mingit "ohverdust" vaid hoopis endale kasuliku tehingu..., mis läks lörri. Ja pidigi minema, sest see oli neist iiine-tuuu! :D

Veel veelilli

Pinterest

United

Jiddu Krishnamurti

Noh, ma seda vägivallaks just ei nimetaks, meelevaldseks ehk küll, aga mis seda pole? :D

Igatahes ... psühhedeelsete ainetege katsetanud inimeste jutus on minu jaoks üks noot teistest läbivam ja see on kõige elava ühtsus. Kõik on energiast, mis mõjutab kõike. Loodus on üksainus olend. On loodud isegi termin 'kvantbioloogia' tähistamaks seda, et kui organismi mingit osa kuidagi mõjutada, siis kajastub see silmapilk terves organismis, mitte närviteid mööda vaid ilma ajalise kuluta - terve keha saab igast mõjust otsekohe osa, ülekanne puudub. Seega energeetilises mõttes me ei saagi kurta, et maksa või põlvedega on halvad lood - kõigega on halb lugu! :D Osi pole.

Vaimlejad on leidnud, et ka inimeste erisus on illusioon. Meil on erinevad ajud ja seetõttu tajume end eraldiolevana, kuid tegelikult kuulume kõige elavaga kokku, oleme üks organism kõigi inimeste ja kogu loodusega. Seega ei saa meil olla vaenlasi, on ainult meie enda teisesed ilmingud kujul, millega meie ajul ja psüühikal on raskusi. Siis me arvame, et keegi teine käitus napakalt ja meie oleme targemad.

Kui ma kusagil 3-4 aastat tagasi sellele tundele lähenesin, siis esimest korda sõnastus see mul sõjapagulaste teema juures. Et me kõik oleme "süüdi" selles, et kusagil sõda on.

Ja lõpuks ikkagi.
Meie ei tea, mida maailm vajab.
Pole mõtet sekeldama kukkuda oma tillukese inimaruga.
On vaid üksikud inimesed, kes sekeldades millegagi võitlema ei hakka ja endasse negatiivsust ei kogu.

Mida me maailma jaoks saame teha, on ennast hoida, oma elu ära ehtida.
See kajastub kõigis ja kõiges, pole üldse vaja muretseda.

Ehk siis ikka vana hea õpetus: "Liigu ebameeldivast eemale ja hea enesetunde suunas."

Ühest vanast päevikust lugesin hiljuti naljakat tsitaati:
"Proovi seda iidset ravimit: kui oled väsinud, siis puhka."

Kui meil pole hea, ei saa me endale ega maailmale head teha.

Nii et ... puhake! :D

Kohv ja pirukad

Pinterest

Valgust otsimas

Allikas: Instagram @ oshointernational

Soov olla parem on see, mis takistab meil parem olla.
Luba endal olla loomulik ja sa oledki "parem".

Väidetavalt töötab see ainult nende inimeste puhul, kes ongi seesmiselt head, kelles pole konfliktsust ega fragmenteeritust (tahaks midagi, aga tahaks vastandit ka), aga ma ei usu seda. Kui me enda piinamise lõpetame, siis saame teada, et rahule jäetuna ja hoituna oleme kõik head. Kui me ennast aga keelame, käsime, manitseme, häbistame, süüdistame, siis ei jää jõudugi hea olla.

Pole võimalik elu valesti elada.
Tähtis on hetke headus.
Ainus asi, mis toob rõõmsa tuleviku, on rõõmus olevik.

Veelilled

Pinterest

Rahu ainult rahu

“To transform the world, we must begin with ourselves; and what is important in beginning with ourselves is the intention. The intention must be to understand ourselves and not to leave it to others to transform themselves or to bring about a modified change through revolution, either of the left or of the right. It is important to understand that this is our responsibility, yours and mine...”
J. Krishnamurti

Allikas: Instagram @ conscious_collective


Jah, pole üldse vajadust ennast muuta, jõutööd teha.
Meil tuleb ennast vaadata ja mõista.
Siis toimuvad head muutused iseenesest.

Seda kogedes kaob soov sekkuda ja muretseda, sest tekib taipamine, et seda põhimõtet järgib kogu elu, kõik elav. Ole avatud, aus (enda motiivide osas eriti - ma näen, et see on inimestele väga raske ... pidades nii paljut inetuks, ei suuda nad seda endas näha) ja leplik, ning kõik läheb mugavamaks ja rahulikumaks iseenesest. Seda avastad nagu pigem tagantjärele, mitte ristikese tegemise võimalust oodates.

Roosa

Via ig_myshots
▪
⭐Photo by @a.b.photoart

Looking for love

josephpkauffman:

"There are many parts of our being that we have been resisting, and they will continue to arise as we look deeper and deeper within ourselves. The deeper we look, the more layers of conditioning, trauma, habits, beliefs, attachments, and other negative aspects we will find. When these parts of us do arise, all we need to do to heal them is accept them, forgive them, and give them our love.

We do not heal our shadow by judging it, condemning it, or being ashamed of it. We heal it by bringing it into the light—into our love and our awareness. We heal it by looking into it, acknowledging it, feeling it, forgiving it, and making peace with it. Using our loving awareness, we can calmly look into our emotional wounds and begin to heal them. Until we make peace with the things that scarred us in our past—the things that made us judgmental, bitter, cynical, anxious, shy, depressed, or fearful—they will always play a role in unconsciously influencing our lives.

Until we make peace with our past, we will not be able to be at peace in the present. Allow yourself to touch your suffering, to look deeply into the parts of yourself that you have been resisting, so that you may heal these aspects of your being, and be free of them. Forgive yourself for ever harming anyone, whether you did so knowingly or unknowingly. Forgive others for ever harming you, whether they did so knowingly or unknowingly. Forgive yourself for all of the ways that you have treated yourself, doubted yourself, or done something you weren’t proud of. Forgive yourself for looking for love in others, and forgetting to give it to yourself. Forgive yourself for creating all of the barriers within yourself that have prevented you from being you. Forgive yourself for losing yourself by trying to fit in to society, and give yourself the love that you have for so long looked for in others. Allow yourself to let go of your attachment to the thoughts and memories that are preventing you from being at peace."

- JOSEPH P. KAUFFMAN @ josephpkauffman

Vaat, asjad on juba nii kaugele läinud, et me peame andestama endale, et armastust väljapoolt ennast otsisime. Ma tegelikult pole irooniline, olen nõus. Lihtsalt ... paljud pole nõus isegi sellega, et ennast üldse tohiks armastada, rääkimata sellest, et uskuda, et sellest midagi välja tuleks, et sellest iial küllalt oleks. Aga - see on ainus armastus, mis tekitab küllustunde. Ja ainus armastus, mille puhul saame välja anda tingimusteta armastust - sest see on üle.

Samas ei maksa segi ajada tingimusteta armastust ja tingimusteta suhet, wink-wink! :p

Eine murul, ilma muruta

Pinterest

Ja eineta.
Ainult kohv.

Idioot

via elizabeth_gilbert_writer :

"Verified

Well, that does it. Here are all the instructions any of us will ever need."

:D

Mida rohkem aega edasi läheb, seda rohkem ma imetlen Osho lustakat vastust järjekordsele inimesele, kes väitis, et tal pole aega mediteerida: "A sa jäta kõik muu ära!"

Mitte miski ei too sulle nii palju kasu kui meditatsioon.

Kui sa sellest aru ei saa, siis jäta kõik muu ära ja sa saad aru, et sulle tegelikult jääb igasugusteks ülearusteks asjadeks aega üle, isegi kui sa mediteerid tund aega hommikul ja tund õhtul.

Ja poolest tunnist H & Õ piisab ka täiesti.

Hipituba

Pinterest

Nunnu!
Aga ma ei tahaks olla see, kes seda tuba koristama peab.

Love thyself

Pinterest

Pilt

Suitsusaun ja põõsaroos plekk-kruusis ... nostalgialaks.

Autor @jaana.huotari66

Awareness

Allikas: Instagram @ tealswanofficial

Hakkan vaikselt aru saama, kuidas nn üliteadvus on endast loonud kõik materiaalse ja kuidas me kõik oma energeetikaga pidevat loomistööd teeme.

Kuid jah, seda teeb meie 'vibe', mitte inimtahe.

Ja tõesti - kuni me ei õpi tõrkumata oma ellu vastu võtma seda, mille tekkimises me ise osalesime, siis tõrgume oma loomisvõime avaldumise vastu ja ei saagi teadlikumalt looma hakata.


Üks indiaanlane rääkis väga huvitavalt, et nende mütoloogia järgi valitses "tühjust ja pimedust" ehk esindas kogu teadlikkust Suur Hing, kellel hakkas pimeduses ja tühjuses igav. Oma igavuse vähendamiseks avanes tema loomulik eneseavaldamisviis - loomine. Ta hakkas keerlema ja lõi niimoodi iseendast universumi. Tema veri on kogu maakera ja Maa atmosfääri vesi. Sellepärast on vesi püha! Olles osa endast ära andnud, kaotas Suur Hing oma täiuslikkuse. Kuulsin seda juttu seoses vee tähtsusega, ning sellest, mis Suurest Hingest edasi sai, kahjuks juttu ei tulnud :D

Aga ma pakun.

Kogu olemasolev omab teadvust. Kui piisake olemismeres - näiteks inimene - suudab läbi näha kõige ühtsust ning kaotab individuaalsed vajadused, vabaneb tema energeetiline osa maisusest, mateeriast. Lõpuks jõuab kogu mateeria energia nii peeneks, et ei loo enam uut mateeriat ja ... olemas on jälle ainult Suur Hing. Absoluutne potentsiaalne teadlikkus ja energia.

Suur Hing on hästi õnnelik, et ta on jälle ülim ja täiuslik. Jesss!

Aga siis muutub üksildaseks,

Ja hakkab aga hakkab jälle spinnima, loob uue universumi (või - nagu hindud ütlevad, et loob sama universumi üha uuesti ja uuesti, kõik raamatud kirjutatakse uuesti, kõik inimesed sünnivad uuesti jne) ja siis tunneb jälle ebamugavust, et osa temast on nüüd ilmselgelt puuduliku teadlikkuse seisundis jne ...


Kui ma olen lakkamatu laeng jumalikust energiast, siis ei pea ma muretsema mitte millegi muu, kui oma heameele, rahu ja rõõmu säilitamise pärast. Nii toimuvad parimad muutused minus ja minu ümber. Nii panen ma endast parima võimaliku maailma välja. Seega elu on tšill-tirilill.

Miisukid

Pinterest