
Sunday, December 9, 2018
Love Has No Limits
FLEURIE
"Love
Has No Limits"
Someone
told me
Write clear and true about what hurts
I
write my story with more than words
For
the voice that can't be heard
Carve
my heart into this dirt
Someone
told me
There's
planet dust upon this earth
The
pace waiting for us to turn
For
the fire inside that burns
In
the ashes that unearth
Someone
told me that love
Love
has no limits, no limits
Love
has no limits, no limits, no limits
Someone
told me that love
Love
has no limits, no limits
Love
has no limits, no limits, no limits
Someone
told me
Write clear and true about what hurts
I
write my story with more than words
Saturday, December 8, 2018
Mäed

Allikas: Instagram @ meditation.music
Ma ei suuda kujutleda paremat kohta mediteerimiseks kui kõrged mäed.
Selline avar, inimsaginast täitmata vaade teeb ise töö ära, sa lihtsalt istud maha ja lased endal tühjaks valguda.
Undo

Hmm, minu jaoks ka on meditatsioon hea vahepeal pähe kogunenud pahna eemale lükkamiseks ...
Kui seda pahna on liiga palju, siis ei tule paraku mediteerimisest midagi välja, kuigi just oleks vaja ...
Wednesday, December 5, 2018
All you need is love
„Waiting
does not exist
in the experience of those
who recognize
the presence
of love
wherever they are.”
―
Alan Cohen
Väga huvitav väide.
Ma ei oska seletada, miks see tõsi on.
Sellepärast ongi huvitav.
Tahaks kohe päris-päriselt teada, kui suur protsent inimkonnast elab selle tundega, et ta on õiges kohas ja kohal ja pole näha, miks ta edaspidi - kuigi kõik muutub - enam järsku "päral" ei peaks olema. Kogu see jama, mis igal pool on, kogu see tingel-tangel karussell - kõik on õigesti, muster on katkematu ja korras. Absurd on kohatine, üldpildis absurdi pole.
Minul on see tunne, ja see on midagi, mis on PÄRIS (real, true).
Muide, ka mina kaotan selle lendava vaibakese ajuti jalge alt ära ..., aga ma tunnen seda otsekohe ja ütlen kõigile, et nüüd mina keeran talveunne, kuni mu tee ja mina oleme jälle kohakuti. See läheb kähku, kui saad kohe reageerida. Kui sa suvalistesse suundadesse ei vahi (vaid ainult endasse), nuhib su "tee" su ise üles/välja :)
Olen kindel, et ei kahetse oma surivoodil midagi.
Sest ma elan PÄRISELT.
Igal hetkel ...
In the presence of love.
Tasub proovida!

Kui mina olen nii teinud, et alustan ...
"Ma tunnen, et ma hakkan solvuma ..."
"Ma tunnen ennast pahasena ..."
"Ma tunnen, et ma ei taha enam sellest rääkida ..."
... on teisel inimesel seda palju lihtsam vastu võtta, kui ägedalt vastu nina pannes, teda süüdistades, hukka mõistes.
Meil on õigus oma tunnetele.
Teised inimesed tõepoolest käivitavad meis mitmesuguseid tundeid.
Aga nemad ei vastuta meie tunnete eest, seega pole õige öelda "Ära aja mind vihale!"
Mina muidugi soovitaks mitte suhelda nendega, kes meis vihareaktsioone käivitavad :), kuni oleme tugevamad ja saame aru, et teiste inimeste emotsioonid ei ohusta meid kuidagi. Need on midagi, mille käes nad ise vaevlevad.
Me kõik oleme oma psüühika vangid ise seda teadmata.
Konkreetse inimese valikud on palju piiratumad, kui teoreetiliselt üles lugeda saaks.
Kohe igatepidi!

Ja muide - teistpidi ka: kui sa teisi tõeliselt armastad, ei tee sa endale kunagi liiga.
Sest endale liiga tehes teed teistele liiga.
See läheb nii.
Kavatsus ei loe.
Musi! :)
Tuesday, December 4, 2018
Subscribe to:
Posts (Atom)