Me ei mõtle lihtsalt, et vau, ta on loll, ma ei suhtle (enam) temaga, vaid me kukume röökima, et ta peab oma sõnad tagasi võtma. Sest me tahme. Tahme, et inimesed oleks ühesugused ja nuditud, kaasaegse kombekuse esindajad.
Olen näinud, et arvamusliidritelt NÕUTAKSE seisukoha võtmist mingite kriiside kohta.
See käib nii, et algul küsitakse, kas nad ei räägiks, mida nemad asjast arvavad ja kui nad vaikivad, siis kommentaariumis esitatud järelepärimised muutuvad järsuks ja nõudlikuks.
Neilt nõutakse, et nad lisaksid oma isikliku hukkamõistu avalikule hukkamõistule.
Kui jutt käib koroonakriisile reageerimisest, siis hukkamõist jääb üsna umbmääraseks ja ei tekita kahju, kuid olen näinud, et inimestelt NÕUTAKSE seisukohta selles, kas keegi kasutas kedagi (seksuaalselt) ära või mitte.
Ma ei tea, kas te üldse olete sellega kokku puutunud, sest mina raudreeglina Delfit ei loe ja saan oma info YouTube'ist või Instast, aga ma ei liialda ja ei mõtle välja: inimesed nõuavad, et keegi mõistaks omalt poolt hukka mingi ahistaja, hoolimata sellest, et neil pole olnud isiklikku kokkupuudet ei ahistaja ega ka ahistatuga.
Kuidas nad teadma peaksid? Neist oleks vastutustundetu sõna võtta. Kuid neile öeldakse hoopis, et on vastutustundetu mitte (väidetava) kannatanu poolele asuda.
Hiljuti nägin YT's mingit videot juutuuberitest, kes "endale ise vee peale tõmbasid" ja seal oli juhtumeid, kus inimene oli pikalt ja kaamera ees nuttes sunnitud vabandama lolli jutu pärast, mida ta oli rääkinud, kui ta oli 12 aastane!!!
Kuulajad-vaatajad nõudsid neilt seda.
Milline tegelikult moraalne ja mõistlik inimene nõuab täiskasvanult vabandamist lolluste pärast, mis ta 12-aastasena suust välja ajas?
Mina ajan siiamaani mõnikord lolli juttu ja ma siiralt loodan, et see andestatakse mulle inimeste poolt, kes mind tunnevad. Ja need, kes ei tunne - noh ... - pole mõtet püüda olemuselt piitsutajatele meeldida. On hapusid inimesi, keda nende enda hapusus paneb kõiki ja kõike kritiseerima. See on nende olemus. Kui keegi tahab teisi maha teha - küllap ta siis leiab põhjuseid. Vabandamine ei aita kohe mitte sugugi!
Kõige esimene "klõnks" käis mul, kui mingi eesti minister (?) pidi ametist tagasi astuma, kui ta oli välja öelnud, et narkomaanide võõrutusravi on väga kallis ja sageli tulutu, nii et me peaksime selle raha suunama neile, kes pole mitte midagi teinud selleks, et oma haigust saada.
Ma mõistan sõltlase-loomust, arvan, et ka mul on tugevad kompulsiivsed tendentsid, kuid samas saan aru, et rasketel aegadel kõigile ei jagu, ja ma olen nõus välja surema. Kui tulevad paremad ajad, siis saavad ka hulkurid ja autentsusehullud ellu jääda. Kui käib olelusvõitlus, siis ei saa. See on loomulik.
Teine oli umbes 10 aastat tagasi (nüüd ei julgeks keegi seda enam öelda), kui üks briti vanem meesnäitleja ütles, et üks normaalne naine peaks sõbraliku puusalepatsutamisega hakkama saama.
Arvan sama. On väga suur vahe, kas sulle surutakse ennast jõuga nilbelt peale, või see toimub mõtlemata/mõtlematusest piduhoos ja ma pean tunnistama, et ebakaines olekus olen ühe korra ka ise endast kaks korda vanemale kolleegile hüvastijätuks laksu tagumikule andnud :(
Jep.
Mitte hea mälestus.
Kuid üsna kindlasti ei soovinud ma teda kuidagi võrgutada või ahistada. (Naine oli, aga see pole tähtis ka.)
Kolmas oli üsna hiljuti.
Tuli mingi jõle skandaal Lõuna-Koreast, kus ilukirurgiafirma tegi sellise reklaamplakati, mis oli nagu perepilt: imekaunis mees ja naine, ja "nende" kolm "koledat" last. Kiri oli: "Ise teate, kuidas te seda oma lastele seletate." Nali siis selles, et esimene mõte seda perepilti vaadates on, et khmm. naine ilmselt pettis oma meest, sest nende kahe geenidest need lapsed küll ei tulnud. Suunatud tegelikkus siis, et geenid võivad teile küll mäkra mängida, aga - alati on olemas ilukirurgia.
Ja OMG milline skandaal sellest tuli ja see naisnäitleja-modell oli enam-vähem enesetapu äärel.
Praegu valitsevad viripillid ja vinguviiulid, kui sotsiaalmeediat vaadata.
Olen kindel, et paljud "hakkasid" omal ajal veganiks just hirmust sakkida saada oma fännide käest. Nad ei tahtnud selle küllusliku kriitikaga tegeleda. Suurem osa neist varjatult kindlasti sõi liha-, muna- ja piimatooteid. Lihtsalt nad ei julgenud seda öelda ja ma absoluutselt ei süüdista neid.
Kallid fännid on nii agressiivsed ja täis eneseusku, et 'influensserist' saab nende ori.
Kas me ei võiks lihtsalt leppida sellega, et inimesed ei pea meile meeldida püüdma?
Inimesed ei pea valetama ennast targemaks ja südamlikumaks, kui nad on.
Me saame valida, kellega me suhtleme.
Me ei pea peksma inimesi, kellega me suhelda ei taha - küll omad vitsad neid peksavad.
No comments:
Post a Comment