Jesss, pliiiiz!

Allikas: Instagram @ travellogist
Awesome cabins in bavaria! .
In Frame @manuela_palmberger
.
.
📷: @giuliogroebert

Simplicity

Pinterest

Need silmad, need silmad ...

Allikas: Instagram @ travellogist

Kummitus

Max Richteri On The Nature Of Daylight (Entropy)

See viiulisoolo alguse koht kummitab mul viimastel päevadel nii valjult ja hullusti, et olen kümmekond korda arvutisse pilgu heitnud, kas see ehk päriselt ka hetkel mängib :D
Magama heites ka muudkui 'saeb' peas ...

Peegel-maailm

Allikas: Instagram @ mindfulmft






Solvujad ja vihastujad on alati teadmatud.
Teadmatud iseendast ja seetõttu ka teistest.
Nad ei näe läbi, mis toimub, ja see ängistus paneb kärmelt igaks juhuks teisi süüdistama.

On täiesti võimalik elada ilma solvumata ja vihastumata.
Kuidas?
Lihtsalt loobud mõttest, et sul on õigus teisi inimesi kontrollida.
Kasvõi nii palju, et ootad neilt arukust.

Inimesed on väsinud ja vaimselt sandistatud.
Peame lubama neil elada nagu nad oskavad.

Oma nägemust pakkuda ikka võib - nagu mina siin! :) - aga ei tohiks muutuda oluliseks, et keegi seda hindaks või vaatamagi oleks nõus.



Loen just Hannes Võrno "Ühe missiooni päevikuid".
Ta oli mingi sõjaväelise asjapulgana pool aastat Afganistanis, kirjutas ohtralt päevikuid ja mingil põhjusel otsustas need ka avaldada. Ma pole oma elus veel nii hullu virinat ühe mehe suust kuulnud! KÕIK seal on lollid, laisad, lohakad, räpakad, lapsikud, matslikud, õgardid, valetajad, tühised, uhkeldajad, salakavalad jne. Lisaks nii palju meelemuutusi: kord on tema naine maailma armsaim ja armastavaim, siis jälle tuim ja "seda suhet ei päästa enam miski". Juba samal päeval mõni tund hiljem on naine jälle parim. Poegadega sama. Kanname maha! Kanname kätel! Kanname maha! .... jne
Kogu seda lakkamatut virinat kuulates saab iga inimene aru, kui väga Võrno tegelikult ise endale ei meeldi. Muud siin polegi. Maailm on peegel.

Sügisene mets

Allikas: Instagram @ wisslaren / Christoffer Collin

Inquire

Pinterest

Kurbuse, vihastamise ja solvumisega on samamoodi.
Ei saa me neist üle, kui püüame neid endast eemale rapsida.
Isegi kui õnnestub neid alla suruda/ignoreerida, paljastavad meie ülereageerimised tähelepanelikumale vaatlejale meie traumad. Kus tekib negatiivne emotsioon, seal on meie sees parandamata haav. Midagi, mida me ei suuda leida või tunnistada ja seejärel omaks võtta, et see saaks transformeeruda.

Mul ka kohv praegu tõmbab ... :)

Pinterest

Go beyond

Pinterest

Muide, ma sain hiljuti lugejakirja pealkirjaga: "loen su mõtteid, aga sa ei tea elust ega tõelisest kannatusest mitte midagi"...

Minu meelest oli armas kiri ...

Oleksin tahtnud inimest aidata, aga enamikku meist siiski ei aita ütlemine, et võta oma kannatused ilusasti vastu, tee enda heaks parim ja loobu mõttest, et asjad peaksid olema kuidagi teismoodi kui need on.

Väga raske on kobistada ennast nägema kannatuste taga olevat ilu ja harmooniat, õrnust, haprust, vaprust. Enamik meist jääbki elama tundega, et maailm, riik või teised inimesed on meile kõvasti võlgu. Tuleb leppida kõige alumise kohaga maailmas, et näha seda, et oled ühtaegu ka kõige ülemine ja mitte kunagi ei lähe mitte midagi valesti. Vabadus on.

Ametüst

Allikas: Instagram @ crystaltable🔮Amethyst Wands🔮 

Witness only

Elu lahtirullumine on alati imeline, kui inimene omapoolse asjadekorraldamisega ennast välja ei kurna ja laseb lahti ideedest selle kohta, milline see elu nüüd täpselt olema peab.

Igatsedes suvehommikuid ...

Pinterest

#noproof

Arvamused on nagu per ... ahjaa, ma just kirjutasin sellest ;)

Trrrrroopika

Surbhi Kaushik @ surbhikaushik

To crave is to slave

Pinterest
Nisargadatta Maharaj


Ja muidugi ei saa ma öelda, et "ära enam taha!"
"Unusta tahtmised!"

Mulle tundub, et pead oma tahtmistega korralikult vastu pükse saama ja rahu vajama hakkama - alles siis tekib selge seos tahtmiste ja kannatuste vahele.

Kui see seos on tekkinud, kaovad tahtmised lihtsalt ise ära, nagu poleks neid kunagi olnudki.

Algab vabadus.

Kõik võib tulla. Sellepärast muret pole.

Küll aga tean, et minevikus on mind häirinud teiste inimeste passiivagressiivsed nõudmised mulle... Usun, et kui peaksin koos elama inimestega, kes vahivad mind mõrul pilgul, nina vingus, läheksin lihtsalt metsa elama :D

Inimesed päriselt ka arvavad, et teised inimesed peaksid ka elama nii nagu neile (esimestele) sobib.
Oma elunägemus on kõigil nii kullahinnaline :)
On raske näha, et igal inimesel on enda oma* - selline, mis sobib just tema hetkemeelelaadiga.
Sellepärast on mõttetu püüda kellegi meelt muuta.
Meel muutub ise, kui aeg küps.
Ja see ei peagi muutuma enne kui aeg küps.

* "Opinions are like assholes - everybody has one and thinks the others' stink."

And it was all ... mellow

Allikas: Instagram @ furstset / Stijn Dijkstra

The ending of sorrow

Jiddu Krishnamurti @ Pinterest

Järvemaja

Dylan Furst @ fursty

Monkey business

Allikas: instagram @ seraphimsantiago333

Appi, ma vajan talveaega!

Mul polnud kellakeeramise vastu ka midagi - nimelt ma sügishommikuti tunnen, et vajan seda 'lisanduvat' unetundi. Nüüd räägivad, et talveaeg on organismile vähem kurnav ja ma kohe usun, sest tunnen seda ise ka.

Suvel mul oli selline päevaplaan, et tõusin kell 5, panin unenäo märksõnad kirja, mediteerisin, tegin blogipostitused ja siis kas tõlked Mehe jaoks või lugesin paari "tarka lehte" Internetis. 7.30 - 8.00 läksin uuesti magama ja ärkasin kell 9 teadmisega, et osad 'tähtsad asjad' on juba tehtud!
Nüüd panen kella viiese äratuse endastmõistetavusega kinni, eriti nagu ei ärkagi. Kui siis lõpuks ärkan 8-9 paiku, on kohe selline tunne, et pole aegagi teha oma hommikuseid asju. Mäh!


Aga täna öösel nägin unes ekstra tobedat seika.
Vestlesime mingite suvaliste inimestega ja kõne alla tuli ütlus "Ära hüppa vette tundmatus kohas".
Mina millegipärast kavatsesin tõestada, et tohib hüpata küll ja selle tõestuseks ma märkisin, et inimese elu algab nii, et ta 'hüppab' veest välja, tundmatusse kohta. Ning olevat loogiline, et hiljem püütakse seda vastupidisega heastada või ära nullida.
Nagu mida!? :D
Unes tundus see väga loogiline ja põhjendatud :p