Väga keeruline mõte minusugusele erakule.
Esimese hooga imestasin, et olen sellise endale üldse salvestanud!
Aga siis tuli meelde, et - mina olen erak just seetõttu, et mul on väga vaja, et KUI ma suhtlen, siis ainult soojalt ja positiivselt.
Kui ma suhtlen liiga palju, muutun närviliseks ja isekaks, virilaks.
Sellest ma keeldun!
Kui ma tunnen, et mu süda teeb jõnksu allapoole kokkusaamisele mõeldes, siis ma ei saa, ei lähe, ei lase!
Sest ma tahan suhelda ainult õnnelikuna, kuna --- jah --- suhtlemise toon mõjutab päeva nii väga tugevalt. Näiteks kui keegi teine käitub isekalt ja rahulolematult ja närviliselt, siis ma temaga enam ei suhtle - mis siis, kui tal oli lihtsalt halb päev! Ja ma kaitsen teisi inimesi enda 'halvema mina' eest!
No comments:
Post a Comment