Allikas: Instagram @ tealswanofficial
Njaa, mina küll ei taha endal lubada vihane või nördinud olla :D
Mõtlen otsekohe, et minuga on midagi valesti ja ma pean midagi muutma, ennast aitama/päästma.
Ja miks ma ei peaks nii mõtlema, kui vahepeal oli ligi kaks aastat ilma negatiivsete emotsioonideta? Mul oli meeltes nii palju avarust, et ma ei võtnud sündmusi isiklikult. See oli nagu mina oleks oma mulli sees ja teine inimene oma mulli sees. Kui ta tahab mind millegagi visata, lendab see vastu tema mulli seina ja vajub sealt alla, tema jalge ette tagasi. Ma võin talle kaasa tunda, aga mind see ei puutu.
Aga kui hakkasin rohkem (ja veel veidrate :D, st minu mõttemaailmast erinevate) inimestega suhtlema, siis tulid tagasi need "phähh!" ja "võeh!" ja "väkk!" reaktsioonid :D
Ja ma teadsin, et loll on valida elu, kus on sellised reaktsioonid, kui on võimalik elada puhta ja mõistvana.
Samas Teali jutt on loomulikult õige.
On õnnetu lugu, kui me tunneme ennast halvasti ja siis lisame sellele keelu ennast niimoodi tunda.
Hakata endale ütlema, milliseid tundeid tohiks tunda ja milliseid ei tohiks, on ebamõistlik.
Kõik tohib olla.
Lihtsalt järeldusi oleks ka hea teha, mitte ainult tunda.
No comments:
Post a Comment