Ise tegi

Allikas: Instagram @ oshointernational

Noh, me nagu poleks, eksju, vastutavad oma meeleolu eest.

Inimestega koos/seoses kogeme kõige suuremaid rõõme ja - kõige suuremat meeleheidet.

Sest ... me püüame maailmu ühitada.

Me peame jääma huvitatud - võibolla isegi nautlevaks - kõrvaltvaatajaks, aga mitte püüdma iga toreda (mõtte)kujuga läbi põimuda.

Läbipõimumine võib olla spontaanne ja siis on see imeilus ja muidugi me kipume pärast lahtilagunemist jääda otsima selle taaskogemist...

Kuid ... otsimine on puuduolek.

Mõnusam on eluranna liivale maha istuda ja lihtsalt vaadata, kas meri loksutab midagi põnevat varvaste vahele. Selle kõige vahel nautida endasse süüvimist, endaga sõbraks saamist, enda parimaks toetajaks hakkamist.

Kui me IGA teiste inimeste tehtud hapu teo või kibeda sõna peale võtame teda kui olendit tema maailmas, millega meil ei pea mitte mingit pistmist olema, leiame vabaduse.

Ja ma ei usu, et me saame ilma vabaduseta olla õnnelikud või - küpselt armastada.

(Aga kes seda küpset armastust niiväga ikka tahab, eksju!?! :D  )