Allikas: Instagram @
Mmmmhmmmhh! See on, mille pärast mulle distsipliin pole südamelähedane tee, kuigi ... võibolla tuleb sellest alustada? Sest me oleme õppinud distsipliini teed - tõuse vara, liigu värskes õhus, söö veganit jne :D
Kui me aga õpetame ennast mingeid asju tegema, mingeid jutte rääkima või mitte rääkima, siis kuidas me teame, et muutused on ka sisemised? Ehk oleme endale lihtsalt uhke kostüümi ära ehtinud? Karra ja kulinate all on sama vana poolkuivand kuuseroots.
Distsipliiniga on veel see asi, et kui me siis ei suuda teha neid asju, mille me usume endale head olevat, siis see tekitab meis meelehärmi.
Enesesüüdistamine pole hea tee, vähemalt mitte kõigi jaoks.
Mind ennast pole ei enda ega teiste rahulolematus minuga kunagi motiveerinud, ma lihtsalt astuks kohe tagasi ja teeks kobedamatele ruumi.
Aga meditatsioon ja eneseträkkimine (ikka mitu korda päevas: kuidas ma ennast tunnen ja kui mitte nii hästi, siis mida ma endale räägin, et norus/rahulolematu olen?) sobivad minu meelest küll kõigile, kes sooviksid ennast paremini tunda.
---
Lisatud:
No nii võib küll juba öelda:
Allikas: Instagram @
---
Lisatud:
No nii võib küll juba öelda:
Allikas: Instagram @
No comments:
Post a Comment