Allikas: Facebook @ Dalai Lama Center for Peace and Education
Õnn on vabadusetunnetuse tulemus.
Raske on tunda end vabana, kui me peame kogu aeg oma mõtteid moonutama, sest kui me aus oleksime, kaotaksime töö, partneri, lugupidamise või mingid muud hüved.
Kui õpime, et peame suu lukus hoidma, tekib meil tavaliselt mingi kibedus teiste inimeste vastu ja veidi põlgust enese vastu.
Vanglas istuv inimene võib tunda end väga palju vabamana võrreldes 'ühiskondliku korra vangistuses' oleva inimesega, kuna vanglas on tal alati tunde- ja mõttevabadus. Ta ei pea olema mures, et kui ta sobivalt ei käitu, visatakse ta sealt välja :D, niisiis saab ta endale lubada autentsust ja on vabam kui paljud pere- ja tööinimesed.
Loomulikult on see meie enda valik, et mingite hüvede saamiseks allume me mingile korrale, ehk: see tundub olevat meie oma vaba valik, et me tööl ja seltskonnas käime head nägu tegemas.
Ja see ongi ok, kui meid ei piina see, et peame kuidagi kombekad olema.
Teadlik mingitest vabadustest loobumine ongi vist täiskasvanulikkus :D
Minus seda eriti pole :D
Õnneks on mul omadusi, mida ma ise pean täiskasvanulikkusest olulisemaks.
2 comments:
I)lusti öeldud.
Isegi päris noorena (lausa lapsena), teadsin instinktiivselt, et vabadus = õnn.
Aga läks väga väga väga kaua, et päriselt vabadust tunnedada ja saada aru, et tõde ongi vabadus =)
=)
Post a Comment