Saturday, February 29, 2020
Only happiness
Allikas: Instagram @ sri_chinmoy_inspiration_quotes
On hea jõuda kohta, kus sa ei pea enam muretsema selle pärast, mida teised sinust arvavad, sest sa tead, et midagi halba pole arvata ja kui nad arvavad - mida ikka juhtub - siis on see midagi, mis toimub ainult nende sees ja sellel pole sinuga midagi pistmist.
Kaastunne on, aga ehmatust või vabandamise vajadust pole.
Friday, February 28, 2020
Ootused
Allikas: Instagram @ oshoindiaofficial
See ei loe, mida kaaslased ja ühiskond meilt ootab.
Meil on õigus elada elu, mida me naudime.
See tuleb kõigile kasuks.
Aiaäärne tänavas
Pinterest (oo, ma praegu näen, et selle pildi peal on copyright kirjas... eeehmmm... let's just turn away).
Mul on hästi armas budakujuke.
Ainult aed puudub :D
Grow up/dumb
Täna jagan tillukest videoklippi Teal Swani instagramikontolt.
Mind puudutab see teema ka sügavalt ja olen segaduses, et inimeste arusaam laste kasvatamisest läheb minu omast nii tugevalt lahku.
Teal räägib siin, et on võimalik olla väga hea lapsevanem "füüsilisel tasandil" ehk - teha kõik õigesti, pealtnäha - ja samas olla väga halb lapsevanem emotsionaalsel tasandil.
Enamik tänapäevaseid lapsekasvatusideoloogiaid ignoreerib täielikult emotsionaalset tasandit ja keskendub sellele, et laps käituks ühiskonna poolt heaks kiidetud viisil. Kasvatus keskendub "väärkäitumiste" korrigeerimisele ja ignoreerib lapse emotsionaalset plaani, mis on iga "väärkäitumise" taga ja põhjuseks. Kasvatustöö eesmärk on laps teha sõnakuulelikuks / paindlikuks / alluvaks.
Väikul on olnud palju väikesi veidrusi, näiteks ei lubanud ta (eriti veel laps)külalistel iial oma asju puutuda, sh koridoris olevaid raamatuid, ja kui meil kass oli, siis vedas ta isegi kassi ronimispuu oma tuppa ' külaliste ajaks'. Ükskord ütlesin ma talle, et see on tobe ja lõpetagu hüsteeritsemine. Lapskülaline tõmbas just sel päeval kumminööri otsast lahti palli, mis seal ronimispuu küljes rippus :D Lapskülalise ema, nähes minu vapustust, küsis niiti ja nõela ja õmbles selle tagasi :D :D :D Vaesed külalised meil :D, pidid Väiku tõmmatud nööri mööda käima :D ja neid nööre õmblema ka veel :D. Kui ta oli 5-6-7, siis ta valvas koridoris, kui külalised tualetis käisid, et nad ikka käsi ka peseks :D
Väiku oma ülemuretsemisega ei pruugi eksida!
Ma olen talle nii palju valelubadusi andnud.
(Viimane oli alles mõned päevad tagasi: ma rahustasin teda, et ta ei kohtu mitte kunagi inimesega, kes ütleb, et ta lemmik-filosoof on Spinoza ... ja ta oli juba kohtunud sellisega :D :D :D Fail! :D)
On nii palju asju olnud, mille puhul mulle öeldakse, et ma hellitan oma väikest aspergerit liialt ...
Lugesin umbes aasta tagasi raamatut autistidest, kust sain suure kergendusega teada, et autistid sageli VIHKAVAD psühhoteraapiat. Psühholoogid ise arvavad nii: kui inimesele on midagi vastik või ta kardab seda, ja talle peale käiakse ja ta lõpuks seda tegema hakkab, on teraapia õnnestunud. Minu meelest - kõik, mida selline teraapia õpetab on: POLE TÄHTIS, MIDA SA TUNNED. TÄHTIS ON, ET SA OLEKSID TUBLI. See on nii jõhker ja hülgav "teraapia" minu meelest. Ma pole nõus õpetama oma lapsele, et tema tunded pole tähtsad. Ja las ta olla siis veider! Kui ta ei taha olla veider, siis ta ise tahab õppida "normaalne" olema. Kui ta seda õppida ei taha, siis järelikult on hind liiga kõrge! Jätke laps rahule :D See pole hea, kui me õpetame inimesi oma vastikustunnet alla suruma - sinna jääb ju pinge.
Mõnikord psühholoogid peavad heaks nipiks seda, et nad küsivad inimeselt verbaalselt ja loogiliselt formuleeritud selgitust, miks miski (mida nad teha ei taha) on halb või ohtlik. Sageli see pole seda. See lihtsalt tundub väga ebameeldiv.
Niisiis ... kui sa lolliks ei taha jääda, siis lõpeta "jama"!
Ja nõrgemad lõpetavadki!!! 😭
Kahjuks mul oma saigiga pole enam sellest juttu tulnud, kuid ma tahaksin talt küsida, kuidas talle meeldiks, kui tal töökabineti akna all iga päev mingil suva ajal töötaksid trimmeritega haljastajad või need ... vana asfaldi lahti puurijad (mina ei tea, kuidas seda tegevust ja aparaati nimetatakse, kuid ma usun, et enamik saab aru, millest ma räägin). Kas see OHUSTAB psühhiaatrit? Ei! Kas see on pea-aegu talumatu, tekitab stressi ja enam vähem vetsu karjuma mineku soovi - jah!
See pole nii, et kõik, mis pole meile ohtlik, peab olema talutav.
Noh, jah, mulle tõesti ei meeldi paljud teraapiavormid - eriti kognitiiv-käitumuslik teraapia.
Mul on kahju terapeutidest, kes ei näe, et nad õpetavad inimesi endale valetama ja enda tundeid alla suruma. Ja KUI vale see on.
---
Ahsoo, seda ka, et ... kui mu lingid ei tööta vms jama on sees, siis võite ilusti öelda :D, ma tean, et ma olen tehnoloogiliselt juhm, räpakas ja üleüldse kahjuks kiirustav ...
Sageli ma enda jaoks lõhun kiirustamise mustrit lihtsalt nii, et ... heheeee ... panen koos kommentaaridega päevikusse kirja KÕIK, mida ma päeva jooksul teen, kuulen, vaatan ja mõtlen. Sest muidu ma hakkan kõike liiga kiiresti tegema ja siis tahaks ise enda eest voodi alla pugeda ..., aga mul on madrats põrandal, nii et ... JAMA! :D
Olen olnud nii tänulik, kui minu tähelepanu on mõnele ilmsele veale juhitud, sest need teevad ju lugemise raskeks.
Nii et tõesti, siinkohal: aitäh kõigile, kes on mul postitusi kõpitseda aidanud! :)
Luv yous! 💖
(ja teisi ka, tegelt :p)
Mind puudutab see teema ka sügavalt ja olen segaduses, et inimeste arusaam laste kasvatamisest läheb minu omast nii tugevalt lahku.
Teal räägib siin, et on võimalik olla väga hea lapsevanem "füüsilisel tasandil" ehk - teha kõik õigesti, pealtnäha - ja samas olla väga halb lapsevanem emotsionaalsel tasandil.
Enamik tänapäevaseid lapsekasvatusideoloogiaid ignoreerib täielikult emotsionaalset tasandit ja keskendub sellele, et laps käituks ühiskonna poolt heaks kiidetud viisil. Kasvatus keskendub "väärkäitumiste" korrigeerimisele ja ignoreerib lapse emotsionaalset plaani, mis on iga "väärkäitumise" taga ja põhjuseks. Kasvatustöö eesmärk on laps teha sõnakuulelikuks / paindlikuks / alluvaks.
Väikul on olnud palju väikesi veidrusi, näiteks ei lubanud ta (eriti veel laps)külalistel iial oma asju puutuda, sh koridoris olevaid raamatuid, ja kui meil kass oli, siis vedas ta isegi kassi ronimispuu oma tuppa ' külaliste ajaks'. Ükskord ütlesin ma talle, et see on tobe ja lõpetagu hüsteeritsemine. Lapskülaline tõmbas just sel päeval kumminööri otsast lahti palli, mis seal ronimispuu küljes rippus :D Lapskülalise ema, nähes minu vapustust, küsis niiti ja nõela ja õmbles selle tagasi :D :D :D Vaesed külalised meil :D, pidid Väiku tõmmatud nööri mööda käima :D ja neid nööre õmblema ka veel :D. Kui ta oli 5-6-7, siis ta valvas koridoris, kui külalised tualetis käisid, et nad ikka käsi ka peseks :D
Väiku oma ülemuretsemisega ei pruugi eksida!
Ma olen talle nii palju valelubadusi andnud.
(Viimane oli alles mõned päevad tagasi: ma rahustasin teda, et ta ei kohtu mitte kunagi inimesega, kes ütleb, et ta lemmik-filosoof on Spinoza ... ja ta oli juba kohtunud sellisega :D :D :D Fail! :D)
On nii palju asju olnud, mille puhul mulle öeldakse, et ma hellitan oma väikest aspergerit liialt ...
Lugesin umbes aasta tagasi raamatut autistidest, kust sain suure kergendusega teada, et autistid sageli VIHKAVAD psühhoteraapiat. Psühholoogid ise arvavad nii: kui inimesele on midagi vastik või ta kardab seda, ja talle peale käiakse ja ta lõpuks seda tegema hakkab, on teraapia õnnestunud. Minu meelest - kõik, mida selline teraapia õpetab on: POLE TÄHTIS, MIDA SA TUNNED. TÄHTIS ON, ET SA OLEKSID TUBLI. See on nii jõhker ja hülgav "teraapia" minu meelest. Ma pole nõus õpetama oma lapsele, et tema tunded pole tähtsad. Ja las ta olla siis veider! Kui ta ei taha olla veider, siis ta ise tahab õppida "normaalne" olema. Kui ta seda õppida ei taha, siis järelikult on hind liiga kõrge! Jätke laps rahule :D See pole hea, kui me õpetame inimesi oma vastikustunnet alla suruma - sinna jääb ju pinge.
Mõnikord psühholoogid peavad heaks nipiks seda, et nad küsivad inimeselt verbaalselt ja loogiliselt formuleeritud selgitust, miks miski (mida nad teha ei taha) on halb või ohtlik. Sageli see pole seda. See lihtsalt tundub väga ebameeldiv.
Niisiis ... kui sa lolliks ei taha jääda, siis lõpeta "jama"!
Ja nõrgemad lõpetavadki!!! 😭
Kahjuks mul oma saigiga pole enam sellest juttu tulnud, kuid ma tahaksin talt küsida, kuidas talle meeldiks, kui tal töökabineti akna all iga päev mingil suva ajal töötaksid trimmeritega haljastajad või need ... vana asfaldi lahti puurijad (mina ei tea, kuidas seda tegevust ja aparaati nimetatakse, kuid ma usun, et enamik saab aru, millest ma räägin). Kas see OHUSTAB psühhiaatrit? Ei! Kas see on pea-aegu talumatu, tekitab stressi ja enam vähem vetsu karjuma mineku soovi - jah!
See pole nii, et kõik, mis pole meile ohtlik, peab olema talutav.
Noh, jah, mulle tõesti ei meeldi paljud teraapiavormid - eriti kognitiiv-käitumuslik teraapia.
Mul on kahju terapeutidest, kes ei näe, et nad õpetavad inimesi endale valetama ja enda tundeid alla suruma. Ja KUI vale see on.
---
Ahsoo, seda ka, et ... kui mu lingid ei tööta vms jama on sees, siis võite ilusti öelda :D, ma tean, et ma olen tehnoloogiliselt juhm, räpakas ja üleüldse kahjuks kiirustav ...
Sageli ma enda jaoks lõhun kiirustamise mustrit lihtsalt nii, et ... heheeee ... panen koos kommentaaridega päevikusse kirja KÕIK, mida ma päeva jooksul teen, kuulen, vaatan ja mõtlen. Sest muidu ma hakkan kõike liiga kiiresti tegema ja siis tahaks ise enda eest voodi alla pugeda ..., aga mul on madrats põrandal, nii et ... JAMA! :D
Olen olnud nii tänulik, kui minu tähelepanu on mõnele ilmsele veale juhitud, sest need teevad ju lugemise raskeks.
Nii et tõesti, siinkohal: aitäh kõigile, kes on mul postitusi kõpitseda aidanud! :)
Luv yous! 💖
(ja teisi ka, tegelt :p)
Thursday, February 27, 2020
Kaja
Allikas: Instagram @LawOfVoid
Mõnikord juhtub mingit jama ja ma mõtlen: kas ma tõesti ise kutsusin selle oma ellu?
Kas tõesti minu energia järsku hakkas vastama sellele jamale ja sikutas selle ligi?
Ja kui see nii on, kas ma pean sellega tegelema või sellest eemalduma?
Ja kui mul ÕNNESTUB sellest eemalduda - kas see siis oli minu energia või polnud, mis selle ligi tõmbas? Kuhu see energia siis kadus?
Vältimine justkui siiski ei puhasta energiat.
Ja siis juhtub mingi jama ja ma mõtlen: "Aww, milline armas väike jamakesekene! Oli au kohtuda! Aidaa, tibulind!"
Kõik mu 20 blogilugejat :D
The coolest temple in Kyoto 💚
1200 stone sculptures of rakan,
Buddha’s disciples, all with different facial expressions and poses:
cute, scary, sad, serene, funny, bizarre… 🍃
Otagi Nenbutsu-ji Temple, Kyoto, Japan.
Photo by @you_ji_low
Via earthofficial
Veel India treppkaeve
Njaa, pole ime, et need naised seal kõik nii nõtked ja väledad on. Rahvarüsinas sellisest (kaunist, kuid) järsust august vett tuua oli kindlasti keeruline ja nii kui keegi oleks alla lennanud, oleks veevõtjad nina kirtsutama hakanud :D
Lase minna - või lohise järel
Allikas: Instagram @ nisargadatta.maharaj
Ma ütlen sageli, et asjaolud tohivad olla just sellised nagu nad on, ja ka teised inimesed tohivad olla just sellised nagu nad ise saavad hetkel olla.
Ma ei taha sellega öelda, et peame konutama keset ebamugavaid olusid või arusaamatuid inimesi.
Kui on võimalik minema nihkuda, siis kindlasti tuleks seda teha.
Alati pole võimalik.
Siis on arukas endale meelde tuletada, et süüdistada pole kedagi.
Wednesday, February 26, 2020
Be still
“When you enter a place of stillness, you awaken the divinity within you.”
~Peggy Sealfon
Allikas: Instagram @ conscious_collective
Kui armas! :)
Allikas: Instagram @ paleyphoto
They were getting ready to perform a dance, outside.
«Monk is the best, I have no stress, I am fed, I have friends, no girlfriend headache, I can flirt on my mobile and when I go to town people respect me ».
The fun and kindness was palpable, I wasn’t sure about the extend of the spiritual commitment."
Gasa monastery, Bhutan.
Kuigi pole mõtet kasvatada kloostris tavalisi tänavapoisse lihtsalt selleks, et rituaalsed tantsud saaksid tantsitud ///ee, jah, see oli nali - ma igaks juhuks ütlen///, võib see poiste endi jaoks olla ikka parem kui elu kodus või tänaval.
Kloostrile see küll midagi juurde ei anna, aga ... inimesed on tähtsad, mitte kloostrid ;)
Luba tunda
Allikas: Instagram @ tealswanofficial
Ja veel hullem: mõnikord me eitame seda, mida/kuidas me tunneme ja nõuame, et teine inimene oleks meiega nõus :D
Aga teine, vaeseke, näeb meid kaugemalt paremini ... näeb, mida me pole valmis endale tunnistama ja jääb koledasti kimpu.
Näiteks ütleme, et me pole vihased vaid tüdinenud, aga tegelikult oleme nii vihased, et teine lausa kardab meile öelda ... näiteks seda, et "Sellest pole ju midagi, kui sa vihane oled. Sa tohid olla vihane, kui sa oled." Ja me hakkame röökima, et me pole vihased :D
/Uuuh, veel üks põhjus, miks ma suhelda ei armasta!
Ma näen nii sageli inimestes tundeid, mida nad eitavad..., aga võib-olla on see juhus, mu sünniperes on see nii ilmekas, et ehk ma laiendan sealt seda liialt.
Ja samamoodi ka teeseldakse tundeid, mida tegelikult pole, aga me peame soovitavaks, et need oleks.
Enda kritiseerimine on nii kahjustav ...
Nii palju parem oleks endale tunnistada oma vajakajäämisi/inimlikkust ja armastada end sellest hoolimata või seda enam.
Endast halvasti arvates võime oma olemuse suhtes pimedaks muutuda.
Paljud inimesed varjavad iseenda eest oma nõrkusi ja otsustavad teeselda, et neid pole, et nad on mingid teistsugused inimesed. See teeb suhtlemise imelikuks./
Tuesday, February 25, 2020
Don't lose yourself
"So many of us lose ourselves while in relationship. We become shape shifters and chameleons in order to try to get someone to choose us and love us. We tap into our overly empathetic part and find ways to justify, reason, and rationalize the behavior of family members so that we don’t have to be confronted by ending an unhealthy, toxic, or abusive relationship. Many of us sacrifice ourselves often. We give pieces away because we are attached to a hopeful outcome: that we are indeed worthy and lovable.
But here’s the thing, when we abandon our safety and security, when we abandon boundaries and emotional needs, when we say yes when we mean no and no when we mean yes, and when we try to pretend like we’re not affected or impacted when we actually are (the acting game is real, friends), we do a major number on ourselves.
Even if the outcome is that the relationship is still present, it doesn’t mean that you are okay. Just because you’ve found a way to “keep someone” doesn’t mean that you’re empowered, grounded, peaceful, and aligned. When you lose yourself in order to keep another there’s a double whammy happening: the loss of you AND the deep understanding that the person still wasn’t choosing or loving the real you (your system knows even if you try to convince it otherwise.) Don’t lose yourself.
No healthy relationship will ever ask you to do that. Growing and transforming yourself is empowered change. Shrinking and shape shifting yourself is disempowered change. Don’t leave yourself behind. Not ever."
- VIENNA PHARAON
Allikas: Instagram @ mindfulmft
Kui me saame midagi/kedagi tänu sellele, et salgasime oma olemuse maha, siis oleme tegelikult alati kahju kannatanud. Saadav pole kunagi enesehülgamist väärt.
Tilluke joogapildike
Via zen_yoga_0
Minu jaoks jooga käib ka valget värvi riietes :D
Kuigi mul endal pole erilisi joogariideid - kui ma juba niikuinii retuuse ei kanna, siis ajan ühed pidžaamapüksid jooga-ajaks jalga.
Happy
“Be happy for no reason, like a child.
If you are happy for a reason, you’re in trouble,
because that reason can be taken from you.”
~Deepak Chopra
Allikas: Instagram @ conscious_collective
Maailma katusel
Woooh!
Võiks arvata, et sellises kohas on nii rahulik elu, aga ma vaatan, et trepid on siin inimesi täis puha :D
Mulle meeldiks kättesaamatus kohas elada, aga ülepäevased poeskäigud oleksid ilmselt üsna kurnavad :D
Helendavad inimesed
Allikas: Instagram @ oshoindiaofficial
Haa, ma eile just kirjutasin sellest :)
Hea inimene pole see, kes püüab hea olla, vaid see, kes ei pea püüdma. Ta lihtsalt ON, siin ja seal, nii ja naa, aga alati hea, sest muud temas polegi.
Monday, February 24, 2020
Ainult armastus
Allikas: Facebook - Matt Kahn
Ka väga huvitav teema.
Tean vaimlejaid, kes kogu aeg räägivad sellest, et tuleb püüda olla hea ja hooliv kõigi vastu.
Vast siis mingi aja ehk on vaja? Lapsena :D
Edasi kipub minema nii, et heaolemise nimel pingutamine toob kaasa midagi negatiivset, sest pingutamine on alati midagi ebaloomulikku ja kurnab meid. See on rohkem nagu hea inimese mängimine kui hea olemine. Hea saab olla ainult siis, kui lihtsalt oled (hea).
Tühjad pihud
Allikas: Instagram @ createthelove
Väga huvitav ja tavatu vahetegemine!
Tõepoolest, olen näinud inimesi, kes teevad enda keha ja meele heaks nii palju asju, kuid pole näha, et sellest midagi tolku oleks. See on nagu muretsemise energia tõttu tehtu ja ei anna head tulemust, sest inimene ei tee neid asju loomulikult, vaid püüab ennast kuidagi arendada-kultiveerida. Kogu aeg otsitakse uusi imelisemaid toidulisandeid ja kursusi ... Kuid vastu võtmine on puudulik... pigem on tunne, et inimene püüab võidelda iseendaga.
Nõus!
"Go beyond altogether, you are not of this world."
Milline kergendus! :D
Kohe, kui lugesin Nisargadatta raamatust seda mõtet, et materiaalne maailm pole tõeline maailm ja inimene kuulub tegelikult 'vaimumaailma', muutus kõik nii palju lihtsamaks.
See nagu oleks andnud loa elada märksa pikaajalisemaid sihte silmas pidades.
Näiteks, mul pole vaja olla tubli sõber, tütar, töötaja, kodukana, blogija, või mis iganes.
Aga oma meeleolu tuleb hea hoida :)
Tuleb hoida ennast paha tuju eest.
Tuleb enda energeetikat hoida ja tusapilvi mitte tekitada.
Kõik asine muutub nii kiiresti ja seega pole enam nii oluline, kui usud, et sul on ees veel tuhandete aastate pikkune elu :D ja iga kehastumine on nagu sõlm niidis. Niit on see, mis kestab, sõlm on pisike ja neid võib olla tuhandeid - oluline on siiski niit. Mitte keegi ei ütleks tuhande sõlmega niiti vaadates, et see on sõlm - kõik saavad aru, et see on niit, milles on sõlmed. Ehk siis - eksistents on niit ja iga sõlm on üks kehastus.
Olen sageli mõelnud, et inimesed ei tee asju mitte selle pärast, et need oleksid tähtsad, vaid see käib pigem nii, et inimene teeb suuremat järele mõtlemata, mida talle on õpetatud ja tähtsus tuleb hoopis sellest, ta tegi neid asju. Me ei taha kuulda ega mõelda, et teeme tähtsusetuid asju ja oleme tähtsusetute asjade pärast väsinud ja pahas tujus.
Sunday, February 23, 2020
No ei saa peast ... :D
Pole mõtet arvutada, mitu korda ma seda lühikest laulukest täna kuulanud olen - parem on öelda, et mitu tundi järjest.
Ja see pole üldse uus laul - vbl olen isegi siin juba jaganud :D
Ma olen ikka väga lihtne inimene :D ...
Tuhnik! :)
Oh, I ain't seen nothing like this before in my life
Oh, I ain't seen nothing like this before in my life
Oh, I ain't seen nothing like this before in my life
Hold me close, I need you so
I want you in my dreams
Hold me close, I need you so
I want you in my dreams
You'll see I've come a long way for you, my love
You'll see I've come a long way for you, my love
You'll see I've come a long way for you, my love
You'll see I've come a long way with you, my love
Ja väga õnnelik inimene olen ka ...
Mõtlen vahel tundide kaupa, nii et matab hinge, kuidas mul on vedanud.
Just armastuses.
Kaardimängus tõesti mitte nii väga ... :D
Aga blogilugejate ja mumuude musidega küll.
Tuhat südant! :)
💗💗💗
Pühapäevane naljanurgake
Meres on teisigi kalu - pärast seda, kui oled 35 :p
Pinterest
Allikas: Instagram @ sarcasm_only
(via twitter/acaiiluvh)
Allikas: Instagram @ sarcasm_only
(via twitter/acaiiluvh)
Nigeeria kirjad :D
Allikas: Instagram @ thebraintickle
Kuula
Allikas: Instagram @ russellbrand
Pidin lausa mõtlema, miks ma omal ajal selle tsitaadi blogi jaoks salvestasin ...
Tuleb pähe ainult see, et mõnikord on meie lähedaste jaoks nii tähtis, et me nendega 'samal leheküljel' oleksime, et nad küsivad küll, mida meie tahaksime, kuid kogu nende jutt keerdub selle ümber, et panna meid vastu võtma/tahtma seda, mida nemad tahavad.
Sellisel juhul me ühel hetkel enam ei taha rääkida.
Kas alistume juba ette, sest meie arvamus ei loe niikuinii - meilt küsitakse ainult soovist mitte näida survestav, kuigi seda ollakse - hakkame seal kõrval elama oma elu või läheme ära.
Mul on Emmakesega olnud selliseid asju, et tema käib mulle peale mingi asjaga, mida mina ei taha, aga tema peab teeneks. Siis ta emotsionaalselt kinnitab, et see pole teene - tema ise tahab seda minu heaks teha! Ütlen talle siis pehmelt: "Aga minul on ju ka oma tahtmised. Minu tahtmised on ka tähtsad." Ta jääb üllatusest vait, kuna ta ei oska kuulata ja ei suuda kujutleda, et tema "teene" on minu jaoks ebameeldiv.
Subscribe to:
Posts (Atom)