Raasukesed

Pinterest

Me kõik (ka mina) usume, et ühiskond kukub kokku, kui me oma panust ei anna.
Aga võib-olla me alahindame inimesi?

Lugesin millalgi indiaanitarkuste raamatut ja neil ühiskond püsis kõigi liikmete hoolivuse, ühtsustunde ja ebaisekuse najal. Keegi polnud rikas, sest kui kellelgi oli midagi puudu ja kellelgi teisel üle, siis ta andis selle asja puudusekannatajale. See ei käinud halvustades vaid puhtalt tunde pealt, et kui kellelgi on halb, siis on see osake "kõigi halvast".

Minu jaoks oli ka väga põnev ja usutav, kuidas indiaanlased rõhutasid, et inimene kuulub looduskeskkonda ja tema ümber peab olema nii palju ruumi, et inimesed tiheli elama ei peaks. Need armsad inimesed leidsid, et kui inimesed elavad rüsinas kambakesi koos, on see traumeeriv ja inimsuhted läheksid halvaks. Nad soovivad üksi istuda ja vaikuses päikeseloojangut vaadata - tegutsemata, ruttamata, laterdamata. Loodu(s)t imetledes ja tänades.

Riik nöörib meid just niipalju, et me mässama ei hakkaks ja kasvatab meis arvamust, et me ei saaks riigita. Selle taga pole hoolimist, pigem kontrolli all hoidmist.
See pole kena :)