Distsipliin

Allikas: Instagram @ oshointernational

Jah, see on nüüd tsitaat, mis võib tekitada vääritimõistmist.

Distsipliini all mõtleb Osho siin umbes seda, et kui sa hirmsasti soovid valgustuda ja selle pärast hakkad tõusma hommikul kell 5, et tund aega mediteerida ja sööd ainult toor-taimetoitu, kuigi üldse ei tahaks, siis inimene ei saa kasu nii masinlikust ja tulemusaplast distsipliinist..

Kui inimene aga ise ka tunneb ennast hästi mingit praktikat tehes, kuid näiteks ei viitsi püsti tõusta, et laetuli ära kustutada, siis selliseid asju ta ikka soovitab teha :D

Või kui seisad köögis ja mõtled - kas viskan friikad fritüüri või teen endale ühe kiire omleti seente ja köögiviljadega, siis ole ikka tubli ja tee kasulikum söök.

Ja samas kui mõtled: omlett - väkk, friikad - nämm!, siis mina teeks kindlalt friikad.

"Väkki" saab mujalt ka, ma ei pea seda endale ise kokku keerama :D

See tuletab mulle meelde, et ma pole mitte kunagi joonud professionaalselt (ehk siis kohvikus vms) tehtud rohelist smuutit. Ma ise ei hakka tegemagi, sest mu kombain jätab väikesed tükid sisse. Võib-olla nii on isegi kasulikum (pikemad kiud!), kuid vastik :D, nii et ma ei tee, ei söö. Aga tahaks ükskord proovida siidiselt kreemjat rohelist smuutit. Aga minu kehatüübile muidu puhas toortoitumine kindlasti ei sobi. Teen tegelikult viimasel ajal pidevalt suure potitäie hautist, kus on kartul, kaalikas, porgand, mõned sibulad, mille ma enne pooleks lõigatuna pannil pruunistan mitmest küljest ja lõpu poole viskan sinna otsa purgi poeguljašši. Olen ka tavalise lihaga teinud, lisanud brokolit ja lillkapsast, aga üllatus-üllatus - mulle meeldib alguses kirjeldatud 'kompott' kõige rohkem. Söön sedasama asja 2-3 korda päevas :D, kui vaheldust tahan, teen omletti või praen kartulit-sibulat-muna. Aga ausalt öeldes ma eriti ei taha. Kõrge ärevusega aspergerid pididki armastama sama toitu süüa kogu aeg. Nii et see pole täiesti imelik, mul neid aspergeri-jooni on teisigi.