Allikas: Instagram @ tealswanofficial
Olen näinud inimesi, kes avaldavad oma mõtteid hästi terahaaval ja tasapisi, kuna nad kardavad kriitikat nii väga. Selles osas olen mina jälle "mees metsast", rohmakas ja tahumatu inimene, et mina ei vaevu ennast ja enda juttu kõrvalt jälgima ega muretsema, ega ma ometi teise meelest hullu juttu ei aja, aga võib-olla olen lihtsalt endale ja endast hea mulje jätmisele ammu käega löönud :D, ma mõtlen, et miks ma ei võiks hullu juttu ajada?
Enne seda, kui hakkame muretsema, mida teised meist arvavad, peab meis olema kahtlus iseendas.
Kahtlus on hea, kuid pole eriti mugav, kui see võtab neurootilise või nartsissistliku mõõte.
Miks me arvame, et kui me ennast ei jälgi, siis avaldame me selle, et oleme rumalad ja halvad?
Eks minustki arva mõni peale mu jutu ära kuulamist halvasti, aga mis sellest siis on?
Mina olen parim iseendana, mitte igasuguste inimeste igasugustele ootustele vastates, kuigi ausalt - mõni inimene käitub meiega nii, nagu me peaksime ennast 'redigeerima' lihtsalt selle pärast, et talle käib meie juures miski närvidele.
Kusjuures minu kogemuse järgi on need inimesed ise pigem ebakindlad kui enesekindlad.
Inimesel, kes tõesti on enesekindel, pole vaja, et teised inimesed tema järgi painduksid - ta saab selletagi hakkama.
No comments:
Post a Comment