Pinterestist
"Kui ka lähed, kanna oma kõrgust
liigi maad ja varja kehaga.
Kaasas vikat, nii ta tuleb põrgust
ja su kokku riisub rehaga."
Või kuidagi nii.
Ma arvan, et Jüri Üdi, aga pole kindel ...
Täna tikuvad mingid luuletused pähe kogu aeg :D
Tsitaat ei tähenda muidugi seda, et me saame kelleltki nõudma minna armastust.
Eks me ikka ise peame paitama neid kohti meis, mille oleme kunagi koledaks hinnanud.
On nii suureks lohutuseks, kui leiame kellegi, kes armastab meid üleni ja ütleb, et pole hullu ja aitab meil end uue ja ilusama pilguga näha, kuid me ei saa seda tema ülesandeks jätta ega temaga kurjustada, kui ta ükskord vajab oma armastust enda jaoks.
Ise, ikka ise tuleb seda armastamise tööd teha.
No comments:
Post a Comment