Allikas: Instagram @
Ma kirun hästi sageli väsimust.
Noh, ma siiralt arvan, et põhjus, miks inimesed üksteisega pehmelt ja hoolivalt ei käitu, on üleväsimus.
Suhtlesin enam kui aasta jälle Emmakesega ja ... no nii väsisin ära!
Üks asi on lihtsalt inimest kuulata, teine asi on, kui ta ootab positiivset tagasisidet jutule, mis on 'delusional' (ma endiselt ei tea head eestikeelset vastet, 'ennast pettev' tundub lahja, sest ta ootab ju ka teistelt selle jutu tõena võtmist). Põiklevamad vastused, näiteks "Noh, polegi tähtis, kuidas see oli," või "Eks me kõik elame omaenda isiklikus maailmas," hakkavad teist ühel hetkel vihastama ja ta ta tungib rohkem peale. Ja mina avastasin, et ühel hetkel olin nii väsinud, et hakkasin oma tõde vastu tulistama, sest ta ju nõudis tõde, mitte pealiskaudset suhtlemist.
Aga pidin endale lõpuks tunnistama, et see ei pea olema minu pingutus, et teine inimene silmad avaks, mina ei pea selle nimel enda energiat allapoole tooma ja häält tõsiseks tegema. Iga inimene peab oma silmad ise avama ja see ei pea toimuma käimasoleva elu jooksul. Ega ammugi minu juhtimise all.
No eks see tähendab, et ma tõesti ei saa temaga jälle nüüd mõnda aega üldse suhelda, sest järjest kiiremini jõuab kätte hetk, kus ma mõttes "Oooh, kammmoooon!" hüüan ja silmi pööritama hakkan. Huvitav, et ta ise on mulle mitu korda öelnud, et ta on tänulik ja heas mõttes hämmeldunud, et ma oma elust ja plaanidest rääkides nii aval olen, kuigi tean, et mu plaanid talle ei meeldi, ühesõnaga - talle meeldib olla kohas, kus teine inimene ei varja ega mängi, aga ise jumala pärast samamoodi käituda ei taha, sest --- noh, miks ikka?! - varjatud eesmärgid! Sa ei saa inimestega manipuleerida, kui sa kohe välja räägid, mida sa tahad ja kui palju sa selle eest maksma oled valmis :D Kavalam on teisi inimesi veenda püüda, et hoopis nemad tahavad neid asju ja siis sina toetad. Viimati ta siin üritas Meest veenda, et Mees tahaks korteri asemel linnamajas elada ja rääkis talle, kuidas Mees "minu tõttu kaotas" suvila Vana-Ihastes ja püüdis Mehele rääkida, kuidas see oli ikka tõeline kodu. Aga Mees ei taha mingit linnamaja temaga kahepeale osta, ta on pooleldi halvatud, kes neid majatöid teeb? Ja noh, Emmake ise vist ei saa aru, et ta on enam kui 10 aastat majajutuga lähenenud erinevatele inimestele (seal hulgas Issakese esimesele naisele, kelle juurest Issake siis tema juurde ära tuli, jättes maha kaks väikest poega, JA kummalegi ka neist poegadest, kes nüüd on 50 ja 46; mõlemad naersid, et Emmakese jutust jäi mulje, et tal endal pole nagu lugugi sellest majast, aga ta just nende peale mõeldes!) ja me KÕIK teame, KES seda maja tegelikult tahab.
Ning Mehele ta lähenes umbes nii, et "minu Lapse" tõttu jäid sa Kodust ilma ja nüüd oled teda 20 aastat ülal pidanud, kas sa arvad, et mul südant sees polegi!? Nii et tule külla ja räägime, kuidas sa oma kodu taastada saad.
Nagu kõik teised, kellele ta selle teemaga lähenenud on, Mees ainult oigas selle peale.
Aga arvestades, et ma olen Emmakesest nii väsinud olnud, on see mulle lihtsalt suurepärane võimalus teatada, et asjad lähevad kuidagi õige hulluks ja ma kebin täielikule suhtluspausile tagasi.
Nii et tõesti, olukord, kus ärevus ja ängistus kasvavad "liiga suureks", viib meid teinekord kiiremat teed sinna, kus tahamegi olla. Nii et - juhhei! :D
No comments:
Post a Comment