Absoluut

Allikas: Instagram @ tealswanofficial

Njaa, 'vaimsel teel käijad' kipuvad jube palju sagima, praktiseerima ja distsiplineerima... Tegelikult on vaja lihtsalt endaga olla, endale tähelepanu pöörata, ennast oluliseks pidada, endast hoolida ja polegi vaja igasuguseid praktikaid; neist enamiku juhendajad siiski ei oska väikestki imet teha, sest teades, kui võimatu on saada esmakordset aega psühhiaatri juurde ja kui palju on Eestis oma väikese teraapialiini läbiviijaid paistab, et mitte miski ei toimi. Küll aga pakuvad sellised mängud lootust, see on hea. Teisalt kui läheme mingile 'olengule', siis võime luua endale illusiooni, et me tegelesime endaga ja nüüd on mõneks ajaks tegeldud-tehtud.

Samas kujutan ette, et mõni vajab enda ümber teisi sama harjutust punnitavaid inimesi enda ümber ja vajub üksi kodus abituna kössi hoopis. Ei tule midagi välja endast hoolimisest! Aga kui üksi ei tule, siis ... kas tõesti seltskonnas tuleb, või jääb see endale antud etenduseks, nagu mulle tundub?


Igatahes ... kui ma ise mingisse retriiti läheksin ja saaksin toakaaslast valida, siis ma valiks kellegi, kes ei püüa distsipliini abil ennast ületada, vaid sellise, kes oleks pehme enda vastu.
Olen harva vaimse suunaga seltskondades olnud, kuid inimesed, kes praktikatele toetudes vanast hädisest iseendast võimalikult kõrgele ja kaugele loodavad hüpata, on väga ärevil selle pärast, kui kõrgel tasemel nad kellegi teisega täpselt siis asuvad :D Need, kes siiralt integratsiooniga tegelevad ei saagi teada, kui palju on tehtud ja kui palju tööd veel ees on, nii et vahet pole, võrdlusvõimalust pole.

Integratsioon saab olla nii tegevus kui ka tulemus. Ja ma oletan, et tulemuslik integratsioon on see, kus pole enam mingit mateeriat ega lahusust olemas. Absoluut.