FOMO

Vaatasin õhtusöögi kõrvale Teal Swani videot FOMO (Fear of missing out), mis räägib hirmust teistest eemale või kõrvale jääda, hirmust, et teistel on parem ja kuidagi sisukam/tõelisem elu.

Seda hirmu suurendab või toob ilmsiks näiteks kadedus teiste Instagrami ja Facebooki sisuga tutvudes :D
Ma ei tea..., minu jaoks on Instagram küll lihtsalt nii ilus ja inspireeriv portaal, see on nagu spetsiaalselt mulle koostatud ajakiri, kuna olen valinud sinna sisu, mis on minu meelest ilus ja huvitav. Ilmselt aga ei puutu see sisu minu meelest otseselt minusse, sest ma kindlasti ei kõrvuta elusid, mõtteid ja kogemusi. Mina saan sealt küll alati ainult positiivse või väga positiivse laengu.

Teal ütleb, et inimesed, kellel pole seda va FOMOt, usuvad, et neil on õigus luua endale sobiv elu sõltumata sellest, mida teised inimesed sellest arvavad.
Mhmh!

Ilmajäämiskartuseta inimesed ei karda, et kaotavad suhte, kui nad taganevad lubadusest milleski osaleda. Nad ei arva, et peavad hambad ristis midagi tegema, kuna alguses andsid poolthääle ja nad ei arva, et nad ei tohi poole pealt suunda muuta, kui selgub, et asjad lähevad ette kujutatust hoopis teisiti ja ei paku mingit rõõmu.
Njaa, mina ka võtan endale need vabadused, kuid ma ei ütleks, et sellega algust teha on imelihtne. Üldiselt, kui kellegagi on mingi kokkulepe ja mind hiljem valdab õud sellele mõeldes, siis ma seletan hästi kenasti ära, miks ma tunnen, et ma ei saa seda asja siiski teha koos nendega ja loodan, et nad mõistavad. Minu meelest inimesed küll mõistavad väga kenasti!
Millega mul niimoodi vedanud pole on, kui mul on mingid plaanid ja teised ütlevad, et "oi-oi-oi, sellest ei tule küll midagi välja - tee hoopis seda!", aga ma ei mõtlegi :D See ajab inimesi mu "kaugemas lähikonnas" küll närvi. Aga mina mõtlen just nii, et teen mingi plaani ja kui ei meeldi, siis teen uue. Kui juhtubki nii, et "oi-oi-oi, ei tule midagi välja", siis vaatan uue tee. Milles probleem?

Teal soovitab ka mitte elada võimalikke negatiivseid tagajärgi vältida püüdes, vaid tehes seda, mida me tõesti teha tahame. Hirmust juhitud elu ei paku kellelegi rõõmu.

(Mis meenutab mulle Gabor Mate juttu: tema ütles, et lapsi kasvatades valime me lapse emotsionaalse heaolu/vajaduste asemel ühiskonna vajadused - hirmust, et laps ei saa edaspidi hakkama ja ilmselgelt siis väärtustades ühiskonna vajadusi lapse vajadustest enam. Kurb!)

Mulle ei jäänud eriti meelde, kuidas Teali arvates FOMOst üle saada, aga midagi siiski.

1. Ära tee mitut asja korraga. SLOW DOWN! Ela aeglasemalt ja täielikumalt, kohalviibivamalt :)
2. FOMO tekib, kui meie vajadused pole täidetud - seetõttu on väga oluline uurida, mis meie vajadused on, et me õpiksime neid täitma otsesel teel, mitte ringi joostes ja ennast igale poole jagades suures hirmus, et vajame ise peagi kusagilt tuge.

Seda vajaduste väljaselgitamist võib teha mitmel keerulisel moel, kuid mina olen leidnud, et kõige lihtsam on oma hirme ja muresid uurida, muudkui miksitada ja küsida, mis siis, kui see-ja-see, mida me kardame, juhtubki.

Näiteks on mul tuju paha, sest ma olen väsinud, aga köögikraanikauss on nõusid täis.
Ma küsiks endalt, miks ma ei võiks need pesemata jätta?
Vastus oleks, et esiteks kole ja teiseks, nõud saavad otsa.
Küsimus: mis siis, kui puhtad nõud otsa saavad? Kui kõht tühjaks läheb, siis võtad ja pesed ühe taldriku ja kahvli!
Vastus: see on kole ja ma oleksin halb perenaine.
Küsimus: Kelle asi see on, kui ma oleksin halb perenaine?
Vastus: Kõigi asi! :D
No ja siis võib mõlgutada mõtteid selle üle, kas on hea anda nii suur kontroll oma elu üle "kõigi" kätte.
Võib-olla on, võib-olla pole, vastused erinevad mitte ainult inimeseti vaid ka ajas, eluperiooditi.
Igal juhul hästi paljud hirmud on seotud sellega, mida teised inimesed meist (arvatavasti) arvavad ja muidugi meil on ka õigus jääda selle osas kartlikuks ja murelikuks, kuid teadvustades seda, et ma pesen nõusid (või teen midagi muud, mida ei tahaks teha) selle pärast, et ma muretsen selle pärast, mis inimesed minust arvavad, võib meil tekkida väike irooniakübe enda murede suhtes ja ... mina ise olen avastanud, et kui ma otsustan, et luban olla endal lohakas või eraklik hoolimata sellest, mida teised arvavad, siis mul tuleb tegelikult jõudu juurde. Muretsemine hoidis jõudu enda all kinni.

Aga jah, eks ta ole 'vastutustundetu jutt', nii minul siin kui ka Teali videos :D

Caturday

Üks armsake ka lõppu :)

Pole vaja kompromisse

Allikas: Instagram @

No me ju võime üksijäämishirmust teha järeleandmisi ja kannatada välja igasugust värki, kuid me niikuinii ei tunne ühtsust teiste inimestega, kui me ei saa nendega ausad olla.
Nii et järeleandlikkus loob ainult illusiooni lähedusest.
Teine inimene on lähedane selle tegelasega, kelle me teeskleme end olevat, mitte päris-meiega.

Ja noh, ma vast olen liiga introvertne, et võiksin selle kehtivust julgelt väita, aga ma arvan, et meil on vaja jõuda läheduseni iseendaga ja sealt edasi me ei tunne enam lähedusest puudust.

Aww!

Pinterest

Ma pole nii pehmet ja karvast ahvikest näinudki.
Paneb mõtlema, miks beebid ei võiks sellised soojad ja pehmed olla? :D

Habras

Allikas: Instagram @ talks_with_anna

Mõista, aga ära hakka kaasa mängima.

Metsik

Pinterest

Drop it like it's hot

Pinterest

:)

Tegijat pole, kõik juhtub ise.

Tundub, et siplemise ja sikutamise lõpetamine võib päädida ainult täieliku krahhiga, kuid juhtub, et mõni on nõus, et olgu - tulgu siis krahh, aga krahh jääb tulemata. Tuleb lihtsalt teistmoodi elu. Mis on parem.
Aga ise kokkuvarisemise suunas jooksma hakata ka ei soovita! :D

Tuttav lauake

Allikas: Instagram @ jo_rodgers

Tundub nii hubane ... 🧡

Ise tegi

Pinterest

See on umbes nagu Erich Fromm ütles, et armastus võiks äratada teises inimeses vastuarmastuse, aga kui seda ei juhtu, siis on meie armastus jõuetu ja see on õnnetu lugu :D
Et ... pole mõtet teisi süüdistada, kui maailmas on asjad halvasti.
Tuleb ise kenasti sirge ja puhas olla ja maailm sinu ümber ongi kena ja puhas, kusjuures see kõik laieneb tasapisi. Me ei peaks kiruma lihasööjaid vaid pakkuma suurepäraseid taimetoite - see on loomulik viis maailma muutumiseks. Teised inimesed ei võlgne meile seda, et nad elaksid meie ideaalide kohaselt. Igaühel on oma tee käia. Mitte ükski tee pole lihtne, kuid tõde on viis/vahend selle lihtsamaks tegemiseks.

Vihmane

Allikas: Instagram @goingslowly__
Via @tv_retro

Tõde kui religioon

Allikas: Instagram @ oshoindiaofficial

Ma arvan, et see on, mis teeb looduse nii ilusaks ja pühaks ..., et kõik on alati aus ja lihtne, sealjuures kõik need lõputud, igasekundilised "surmad" looduses. Kõik seal on loomulik ja ilus, kõneleb meiega.

Omapärane

Pinterest

Ei kujuta ette, kas see pilt oleks teistel aastaaegadel ka nii õdus, aga rohelise aknataguse ja kuldse valgusega on küll nii armas :)

Düsfunktsioonid

Allikas: Instagram @ alyssamariewellness

Hehe!
Kui see niimoodi sõnastada, siis on väga lihtne näha, et me võiksime ausad olla, vähemalt mis puutub pikematesse suhetesse.
Muidugi on raske välja öelda asju, mida teine kuulda ei taha, kuid vales elada on mitte lihtsalt raske, vaid ka kahjulik. Ja vait olemine ei muuda seda, et meil on ebamugav.

Brekki in bed

Pinterest

Elu pole loogiline, elu on maagiline

Allikas: Instagram @ vishuddhadas

A mulle meeldiks

Pinterest

Ärevus ja ängistus

Allikas: Instagram @ tealswanofficial

Ma kirun hästi sageli väsimust.

Noh, ma siiralt arvan, et põhjus, miks inimesed üksteisega pehmelt ja hoolivalt ei käitu, on üleväsimus.

Suhtlesin enam kui aasta jälle Emmakesega ja ... no nii väsisin ära!

Üks asi on lihtsalt inimest kuulata, teine asi on, kui ta ootab positiivset tagasisidet jutule, mis on 'delusional' (ma endiselt ei tea head eestikeelset vastet, 'ennast pettev' tundub lahja, sest ta ootab ju ka teistelt selle jutu tõena võtmist). Põiklevamad vastused, näiteks "Noh, polegi tähtis, kuidas see oli," või "Eks me kõik elame omaenda isiklikus maailmas," hakkavad teist ühel hetkel vihastama ja ta ta tungib rohkem peale. Ja mina avastasin, et ühel hetkel olin nii väsinud, et hakkasin oma tõde vastu tulistama, sest ta ju nõudis tõde, mitte pealiskaudset suhtlemist. 

Aga pidin endale lõpuks tunnistama, et see ei pea olema minu pingutus, et teine inimene silmad avaks, mina ei pea selle nimel enda energiat allapoole tooma ja häält tõsiseks tegema. Iga inimene peab oma silmad ise avama ja see ei pea toimuma käimasoleva elu jooksul. Ega ammugi minu juhtimise all.

No eks see tähendab, et ma tõesti ei saa temaga jälle nüüd mõnda aega üldse suhelda, sest järjest kiiremini jõuab kätte hetk, kus ma mõttes "Oooh, kammmoooon!" hüüan ja silmi pööritama hakkan. Huvitav, et ta ise on mulle mitu korda öelnud, et ta on tänulik ja heas mõttes hämmeldunud, et ma oma elust ja plaanidest rääkides nii aval olen, kuigi tean, et mu plaanid talle ei meeldi, ühesõnaga - talle meeldib olla kohas, kus teine inimene ei varja ega mängi, aga ise jumala pärast samamoodi käituda ei taha, sest --- noh, miks ikka?! - varjatud eesmärgid! Sa ei saa inimestega manipuleerida, kui sa kohe välja räägid, mida sa tahad ja kui palju sa selle eest maksma oled valmis :D Kavalam on teisi inimesi veenda püüda, et hoopis nemad tahavad neid asju ja siis sina toetad. Viimati ta siin üritas Meest veenda, et Mees tahaks korteri asemel linnamajas elada ja rääkis talle, kuidas Mees "minu tõttu kaotas" suvila Vana-Ihastes ja püüdis Mehele rääkida, kuidas see oli ikka tõeline kodu. Aga Mees ei taha mingit linnamaja temaga kahepeale osta, ta on pooleldi halvatud, kes neid majatöid teeb? Ja noh, Emmake ise vist ei saa aru, et ta on enam kui 10 aastat majajutuga lähenenud erinevatele inimestele (seal hulgas Issakese esimesele naisele, kelle juurest Issake siis tema juurde ära tuli, jättes maha kaks väikest poega, JA kummalegi ka neist poegadest, kes nüüd on 50 ja 46; mõlemad naersid, et Emmakese jutust jäi mulje, et tal endal pole nagu lugugi sellest majast, aga ta just nende peale mõeldes!) ja me KÕIK teame, KES seda maja tegelikult tahab. 

Ning Mehele ta lähenes umbes nii, et "minu Lapse" tõttu jäid sa Kodust ilma ja nüüd oled teda 20 aastat ülal pidanud, kas sa arvad, et mul südant sees polegi!? Nii et tule külla ja räägime, kuidas sa oma kodu taastada saad.

Nagu kõik teised, kellele ta selle teemaga lähenenud on, Mees ainult oigas selle peale.

Aga arvestades, et ma olen Emmakesest nii väsinud olnud, on see mulle lihtsalt suurepärane võimalus teatada, et asjad lähevad kuidagi õige hulluks ja ma kebin täielikule suhtluspausile tagasi.

Nii et tõesti, olukord, kus ärevus ja ängistus kasvavad "liiga suureks", viib meid teinekord kiiremat teed sinna, kus tahamegi olla. Nii et - juhhei! :D

Rõõmus kitseke

Allikas: Instagram @lifewithelliott

Mida väiksem, seda suurem

Allikas: Instagram @ oshoindiaofficial

Nii ilusad värvid

Via Pinterest

Lemmik!

Allikas: Instagram @ russellbrand

Ausus/avameelsus, vabadus ja rõõm käivad käsikäes.

Paarijooga

Allikas: Instagram @ talia_sutra

Konflikt

Allikas: Instagram @ tealswanofficial

Miks mõne inimesega vaieldes on võimatu ennast hästi tunda?
Sest ta ei vaja mitte ainult oma arvamuse peale jäämist - ta vajab konflikti ka!
Sellepärast toimub veidralt nihkes vaidlus, et tõe väljaselgitamine pole algusest peale olnud ühe osapoole eesmärk või vähemalt mitte ainueesmärk.

Mägijõgi

Via Pinterest
Algallikas vist SIIN

Transformerid

Allikas: Instagram @ oshoindiaofficial

Veider, kui raskeks me muutumist peame. Meile õpetatakse, et peame 'heasse kohta' jõudmise nimel pingutama.
Kas ausus on pingutav?
See võib olla 'valus', aga ma ei ütleks, et see on pingutav.
Ja ometi on muutumiseks vaja lihtsalt ausust.
Mida ma enda pealt ja kõrvalt olen näinud: raske on loobuda enesetähtsustamisest, tunnistada, et ma olen väike, mõttetu lulla siin ühiskonna-masinavärgis, ning et mul pole õigust ega alust mitte kusagilt mitte midagi oodata. Olen eikeegi. Kui hea saatus lubab selle mõtte alla neelata ja omaks võtta, saabub vabadus :) - enam ei tahagi olla Keegi, keda märgatakse ja tunnustatakse.

Seletamatult kaasneb selle lõmpsuga vabaduse ja väljas-oleku-tunne, mis minu jaoks küll oli imekena ja kergendav :) Selline kõik asjad ja inimesed ja sündmused on tip-top!, sest need on kõik vajalikud, et kogu tegelikkus läbi töötada.

Väidetavalt tõrguvad mõned inimesed ka oma võimekust ja jõudu omaks võtmast.
Sellest räägitakse enesesabotaaži juures. Et rikkusid oma šansid ära, kuna kardad näha iseennast oma võimsuses ja ohutum tundub jääda väikesemaks päkatsiks.
Ma ise seda kogenud ega kõrvalt näinud pole.
See oleks umbes nagu ... koolilaps saab tasapisi teada, et ta on väga andekas - nii andekas, et ta on erivajadustega laps. Talle soovitakse teha IQ-testi, aga tema või ta vanemad keelduvad, sest nad kardavad teada saada, kui tark laps testi järgi siis on.
Ma ei usu sellisesse hirmu, see on psühholoogide väljamõeldis :D
Kui mina näen kedagi kahtlemas, siis mitte selle pärast, et nad kardavad edu, vaid nad väga õigesti kardavad nähtamatuid enesereetmisi (nt naeratamine väsimusest hoolimata või töötajatele valetamist, et palga viibimine ei tähenda sugugi, et firmal ei läheks hästi), enesesalgamist, halva mängu juures hea näo tegemist, mis kõrge kohaga tõenäoliselt kaasnevad. Ja muidugi kardetakse ka häbi, kui selgub, et nad ei saagi hakkama, aga seda juhtub harva. Igal juhul pole ma näinud seda, et inimene ei taha midagi teada sellest, kui võimekas ta on. Ma arvan, et see on lihtsalt üks äraspidi-psühholoogiline trikk, mõttemänguke, 'valge manipuleerimise' (noh, nagu on must ja valge maagia - me võiks öelda, et must manipuleerimine on isekas ja valge on see, mille abil soovid teist aidata, valged valed käivad ka siia alla) vahend.

Kui õnnestub omaks võtta seisukoht, et kõigel, mis olemas on (sh meie psühholoogilistel seisunditel), on maailmas oma koht, siis kaob kiusatus kõike ja kõiki võrrelda ning me muutume ka oma tujude osas lubavamaks. Kui oleme millelegi raskele enda sees ruumi teinud ja tähelepanu andnud, siis see asi hakkab 'kergenema' ja kaduma. Transformatsioon, nagu ka andestamine, on selline asi, mida me ei saa tahte ja mõistuse abil teha, kuigi tahaks kangesti :D

Latte art

Pildi autor

dhantamang3.

Via Pinterest

Harmoonia

Allikas: Instagram @ @raise.the.vibe.tribe

Kahjuks ei saa niisama lihtsalt mittemuretsejaks hakata. Enamik meist usub, et muretsemine teeb elu hapuks, kuid ainult sellest teadmisest mõtteviis ei muutu.

Olen lootnud, et leian maha rahunemiseks mõne kõrvaltee, kuid pole seni leidnud mitte ühtegi peale selle, mis mul endal: tuleb elu ja surma osas ükskõikseks muutuda. Et pole tähtis endal elu sees hoida. Tähtis on kompromisse mitte teha.
Aga see tee ei sobi inimloomusega, kõik elav on kodeeritud oma elu säilitamise nimel võitlema ja pingutama, vajadusel ka ennast salgama ja ennast müüma.

Talverõõmud

Allikas: Instagram @ enchanted.forest

Oma elu pealtvaataja

Allikas: Instagram @ awaken_kundalini_energies_5d

Jälle midagi, mida väsinuna on liiga raske teha ...

Ilus kiisu

Allikas: Instagram  @paivimarjaana
Via @artinstic 

Not selling

Allikas: Instagram @ thegreatosho

See on suhe, mida keegi ei taha :D
Mulle tundub, et kui me saame suhte jaoks piisavalt küpseks, siis me ei hooligi enam, kas me oleme suhtes või mitte. Oma vajaduste ja puudustega küllaldase tegelemise järel pole vaja peeglit teise inimese näol, kes meile tagasisidet annaks. Tagasisidet pole enam vaja, kui oled rahulik ja rõõmus. Siis tead juba isegi, et kõik on hästi. Puudu pole midagi.

Kohv

Pinterest

Vabadus

Allikas: Instagram @ oshoindiaofficial

Olen nõus, sest kui me tunneme end sunnitud olevat, siis me isegi ei tea, mida me tegelikult tahame.

Olen kuulnud salajuttu :D, et Osho pidas vabadust olulisemaks isegi armastusest.

See on tegelikult väga loogiline, sest kui me pole täiesti vabad, siis me ei saa elada 100% tões ja olla kindlad, kas me ikka armastame.

Muidugi võib olukord olla väga meeldiv ka niipidi, et me armastame nii väga, et me ei hooli sellest, kas me oleme vabad ja lubame igal tõel ilmneda. Mulle siiski tundub, et armastusega kaasnev lubavus/leplikkus toob kaasa vabaduse. See pole jonnakas vabadus teha, mida iganes me teha tahame.  Ilmselgelt me pole vabad oma tahtmistest siis ju!

See on Tao/Zen/loomulik kulgemine.

Koopake

Allikas: 📷 by @1world2see 
Via buddhateaching

Your best interest

Allikas: Instagram @ tealswanofficial

Võtame näiteks enesesabotaaži.

Ma teen midagi lolli või jään just tähtsal ajal haigeks ja kaotan võimaluse, mida soovisin.

Ja siis nuhtlen ennast, et kuidas ma võisin mingi asja, mida ma nii väga tahtsin, ära rikkuda.

Teal Swan ütleb, et me oleme fragmenteeritud ja on täiesti võimalik, et mingi osa/fragment meist soovib üht asja ja teine vastandlikku asja.

Oleks hea süveneda sellesse, miks mingi osa meist oli tugevam kui meie teadlik soov midagi teha või saavutada.

Minu enda elus oli selgus väga lihtne. Ma avastasin, et see osa, mis pani mind tegutsema, oli lihtsalt süütunne ja teiste inimeste ootused. Ma ise tahtsin rahu. Loomulikult mu jalad ühel hetkel ei kandnud mind enam kohtadesse, kuhu ma ei tahtnud tegelikult minna.

Seega olen väga tänulik "enesesabotaažile" 💜, kuna see aitas mul näha oma senist ebaautentsust.

Pähe täna ei astu ...

Allikas: Instagram, aga leht on maha võetud ...

Unreal

Pinterest

Vaat!
See on ka minu kogemus!
Mitte see, et võime 'valgustuda' ja samamoodi nagu enne ärkamist ringi asjatada nagu väga paljud nooremad edu-/elutreenerid praegu räägivad.
Asjade maailm muutub ebareaalseks ja sa ei saa aru, miks sa peaksid seal tegutsema.
Muidugi nähakse asjade maailmas seda kaotusena, võimetusena pärismaailmas hakkama saada, mille vastu tuleb igati võidelda.
Aga huvitav on see, et psüühikat nihutavate droogidega läbi viidud riituste tulemusena on inimesed reeglina nõus, et tavamaailm on tilluke, esiteks, ja teiseks, et me tavamaailmas ei näe, kuidas kõik kõigega seoses on ning see on tohutu kahju. Me näeme maailma tükikestena ning see pole, kuidas maailm tegelikult koos seisab.
Me kõik teame, et on ka helisagedusi mida me ei kuule ja sama ka värvidega.
Ikkagi me otsustame, et ainult meile nähtav on õige ja kehtiv.
Üsna huvitav!

Roosid ja mimoosid

Pinterest

Do not hide

Pinterestist


"Kui ka lähed, kanna oma kõrgust
liigi maad ja varja kehaga.
Kaasas vikat, nii ta tuleb põrgust
ja su kokku riisub rehaga."

Või kuidagi nii.
Ma arvan, et Jüri Üdi, aga pole kindel ...
Täna tikuvad mingid luuletused pähe kogu aeg :D


Tsitaat ei tähenda muidugi seda, et me saame kelleltki nõudma minna armastust.
Eks me ikka ise peame paitama neid kohti meis, mille oleme kunagi koledaks hinnanud.
On nii suureks lohutuseks, kui leiame kellegi, kes armastab meid üleni ja ütleb, et pole hullu ja aitab meil end uue ja ilusama pilguga näha, kuid me ei saa seda tema ülesandeks jätta ega temaga kurjustada, kui ta ükskord vajab oma armastust enda jaoks.
Ise, ikka ise tuleb seda armastamise tööd teha.

Ahvibeebi

Pinterest

A, B, ahvibeebi
leidis kännu otsast seebi.
/... tatataa, ei mäletaa.../
seepi maitsta tahtis pisut!
Suu tal hakkas vahutama.
Ema käest sai nahutada.

:D

Ei tea, kust see mul järsku meelde tuli, kusagilt lapsepõlvest

Me oleme osa loodusest, looduse lapsed kõik puha

Pinterest

Naljakas mõelda, et neid "tagasi looduse rüppe" liikumisi on olnud juba mitu sajandit :D
Lugesin üht hästi armsat raamatukest indiaanitarkustest. Seal nad ikka rääkisid, et inimese ümber peab olema loodust ja üksi olemise ruumi, muidu muutuvad inimesed isekaks ja kurjaks. Arvavad, et neil on puudu igasugustest asjadest. Tegelikult on puudu vaikusest ja ruumist olla nemad ise.
Ma täitsa usun!

Tareke

Allikas: Pinterest

Nii palju aknaid! Me likey! :)

Surrender

Allikas: Instagram @ sri_chinmoy_inspiration_quotes

'Surrender' ei tähista alla andmist vaid leplikkust ja usaldust.

Elu enda kontrolli all hoida püüdes on raske olla õnnelik, sest asjad lähevad ikka omasoodu.

Ja äkki nad siis peaksidki!?

Mürast

Sõin just hirmsa hunniku kartuliputru ja vahtisin selle saateks toredat TED-talki mürast.

Why noise is bad for your health -- and what you can do about it | Mathias Basner

Mõnus onu oli ja tema jutu lõpetas muidugi mürisev aplaus :D, aga oleks natuke liiga pretensioonikas olnud, kui ta oleks palunud endale ... ma ei tea ... plaksutamise asemel naeratada või pai tegema tulla :)

Nats refereerin.

Müraks nimetatakse heli, mis on ebameeldiv, ehk müra iseenesest omab füüsikalist ja psühholoogilist komponenti.
On müra, mida keegi ei naudi, kuid muidugi on mõni asi ühe jaoks nauding, teise jaoks müra - näiteks rock-kontsert inimesele, kes oma korterisse seda kuuleb.

Vaikus on muutunud luksuseks ja on leitud, et me maksame selle eest üllatavalt kõrget hinda.
Müra tõstab stressihormoonide (adrenaliin ja kortisool) taset, mis tõstab vererõhku ja südame-veresoonkonnahaiguste tekke tõenäosust. Isegi üksainus müras veedetud öö (kusjuures mürana läheb arvesse kõik see, mille pärast pead oma käitumist muutma - teleka valjemaks keerama, teise tuppa diivanile magama minema jne -, kasvõi naaberkorterist kostuv norskamine :D) teeb veresooned jäigemaks ja usutakse, et müra on seotud ka vähi, diabeedi ja rasvumisriskiga.

Mürarikastes piirkondades asuvate koolide laste õpitulemused jäävad alla sobivamates/vaiksemates piirkondades asuvate koolide õpilaste õpitulemustele.

Vähendades kõikjal müra ainult 5 detsibelli võrra, hoiaks USA igal aastal ainult südamehaigusi arvestades kokku 3,9 miljardit dollarit.

Basner soovitab hakata kodumasinaid ostes mitte mööda vaadata sellest, kui suur on "müraklass" või ma ei mäleta, kuidas seda nimetatakse, aga tean, et tolmuimejate juures märgitakse see ära. Sest me ei kujuta ette, kui palju oma ja naabrite tervist hoiame, kui valime vaiksed kodumasinad. Kokku hoitud raha ei asenda seda.

Lõpuks tsiteerib ta ROBERT KOCHi (NB!1843 - 1910)
"One day mankind will fight noise as relentlessly as cholera and the pest."

Oleksin selle eesti keelde tõlkinud, aga mis see PEST on?
Pests on kahjurid, aga ainsuses?

Nujah.
Igatahes tema leidis seda 19. sajandi lõpus juba, et vaikust on vaja :D
No mis teda nii väga segada võis?
Kolleegide sussisahin? Katseklaasikõlksud? Patsientide karjed? :D (Tegelikult ta vist ei ravinudki, tegi teadust.)

Aga mulle meeldis, et see kõik oli niimoodi muhedalt räägitud, polnud sellist "oleme nüüd kõik hästi tõsised" tooni tema kõnel. See oli vahva! :)

Sügiskohv

Allikas: Instagram @
via Pinterest domsli22

Nii lihtne!

Allikas: Instagram @ Matt Kahn

Uskumatu, kui ulatuslikult üks tilluke lause põhjendab inimpsüühika riukalikkust :D

See, kes otsib, pole see, kes saab.

Töötad/otsid veel rohkem - saad veelgi vähem.
Mida vähem otsid, seda rohkem leiad.
Kui enam ei otsi, oled kohal.

Joogapildike

Nina ja varvas, üks-kaks-kolm ...



Credit : @summerperez
Via @ zen_yoga_0

Absoluut

Allikas: Instagram @ tealswanofficial

Njaa, 'vaimsel teel käijad' kipuvad jube palju sagima, praktiseerima ja distsiplineerima... Tegelikult on vaja lihtsalt endaga olla, endale tähelepanu pöörata, ennast oluliseks pidada, endast hoolida ja polegi vaja igasuguseid praktikaid; neist enamiku juhendajad siiski ei oska väikestki imet teha, sest teades, kui võimatu on saada esmakordset aega psühhiaatri juurde ja kui palju on Eestis oma väikese teraapialiini läbiviijaid paistab, et mitte miski ei toimi. Küll aga pakuvad sellised mängud lootust, see on hea. Teisalt kui läheme mingile 'olengule', siis võime luua endale illusiooni, et me tegelesime endaga ja nüüd on mõneks ajaks tegeldud-tehtud.

Samas kujutan ette, et mõni vajab enda ümber teisi sama harjutust punnitavaid inimesi enda ümber ja vajub üksi kodus abituna kössi hoopis. Ei tule midagi välja endast hoolimisest! Aga kui üksi ei tule, siis ... kas tõesti seltskonnas tuleb, või jääb see endale antud etenduseks, nagu mulle tundub?


Igatahes ... kui ma ise mingisse retriiti läheksin ja saaksin toakaaslast valida, siis ma valiks kellegi, kes ei püüa distsipliini abil ennast ületada, vaid sellise, kes oleks pehme enda vastu.
Olen harva vaimse suunaga seltskondades olnud, kuid inimesed, kes praktikatele toetudes vanast hädisest iseendast võimalikult kõrgele ja kaugele loodavad hüpata, on väga ärevil selle pärast, kui kõrgel tasemel nad kellegi teisega täpselt siis asuvad :D Need, kes siiralt integratsiooniga tegelevad ei saagi teada, kui palju on tehtud ja kui palju tööd veel ees on, nii et vahet pole, võrdlusvõimalust pole.

Integratsioon saab olla nii tegevus kui ka tulemus. Ja ma oletan, et tulemuslik integratsioon on see, kus pole enam mingit mateeriat ega lahusust olemas. Absoluut.

Nii hall

Allikas: Pinterest

Tegelikult, mis puudutab kodust väljas käimise riideid, siis selle pildi värvid on mu lemmikud :D
Kui võimalik, oleksid mu saapad ka suitsusinised :)
Mul tõepoolest ka on tumesinised teksad ja mitu tumehalli pusa ja kampsunit. Pluusid on valged või kreemid. Mantel on ka tumesinine. Mütsid on: beež, hall, tumesinine. Aga sealt edasi tuleb juba igasugust jama :D

Üksik ja toksik

Allikas: Instagram @ najwazebian

Kui võimalik, siis halvast enesetundest tasuks eemale hoida.

Ehk siis, me ei pea kedagi ega midagi 'mürgiseks' nimetama - asi on meie enesetundes.

Kui me end kellegagi suheldes halvasti tunneme, siis polegi tähtis, kas inimene ise on halb või pole.

Me võime enda tundeid usaldada ka enne seda, kui oleme täpselt aru saanud, miks me kusagil või kellegagi koos olla ei taha. Mida kauem me püüame välja kannatada ja venitame, seda normaalsemaks me seda olukorda pidama hakkame ja kui miski raksuga muutub, me eemaldume ja kosume, siis vaatame üllatusega tagasi, millistele asjadele (ja tunnetele) andsime loa oma elus olla.