Leidsin täna hommikul endal Bloggerist kaks 'mustandit'.
Üks oli pilt, teine oli allolev tekst.
Mõtlesin, et no ma igaks juhuks ei pane kohe üles - peab ju olema mingi põhjus, miks ma selle 'draftiks' jätsin. Aga ega ma sellega tegeleda viitsinud ja lahti see jäigi.
Ja päeva jooksul avastasin toreda kokkusattumuse. Nimelt, kui ma lõunase postituse juurde Huxley ingliskeelset tsitaati sisse lööma hakkasin, siis pärast esimest lause ümbertrükkimist mõtlesin, et guugeldan seda: nii kuulsa teksti puhul võib see kenasti juba kusagil üleval olla.
Ja oligi!
Ei pidanudki ise tippima - yay! :)
Kuna leht tundus huvitav ja ma hetkel sellega tegeleda ei soovinud, kuid ei tahtnud ka unustada, jätsin ka selle netilehe lahti.
Mingi järeldus nagu tahtis päeva jooksul tulla ja nüüd sain aru -- Huxley teksti jaganud leht tutvustab ennast ennekõike Tooma evangeeliumi kaudu!
(Sellest on järgnev lugu.)
Näete!
Nii tore kokkusattumus, kellele need ei meeldiks! :)
---
(13. juulil)
Vaatasin täna YT-kanalilt Dust üht kuueminutilist lühifilmi, žanriks sci-fi ja põnevik.
Selle pärast vaatasin, et tutvustuses oli öeldud, et põhirõhk on meditatsiooni käigus ilmneval kaemusel. "Plotist" suurt aru ei saanud (lihtsustatult: vang saab vanglas istudes aru, kuidas see eluke niimoodi keeras), värvigamma oli hea tegelikult (must, punane, oranž, kollane), aga ... enne kui kino lahti läks, ilmus mustale ekraanile tsitaat Tooma evangeeliumist.
Nagu te teate, Piiblis seda raamatukest tegelikult pole (:D - ma selle pärast ütlen, et mina ka pole kristlane, aga seda siiski tean, et kanoonilisi evangeeliume on 4 ning Tooma oma pole seal teps mitte).
Erinevalt filmist võlus tsitaat küll silmapilk ja ma otsisin selle interneti pealt üles:
“If you bring forth what is within you, what you bring forth will save you. If you do not bring forth what is within you, what you do not bring forth will destroy you.”
Ehk maakeeli: "Kui sa väljendad oma tõde/elad oma tões, siis see saab sinu päästjaks. Kui sa varjad oma tõde (mõtteid, hingelaadi), saab see (varjamine, mitte tõde - ma igaks juhuks ütlen :) ) sinu hukutajaks."
Mida mina - eriti tänu oma viimaste kuude kogemusele - võin öelda: aus/aval/avatud olles hindame me ennast kõrgemalt ja armastame ennast rohkem, kui tubli ja hea olla püüdes.
Ärge küsige, miks see nii käib - mina ei tea!
Kuid mul on olnud võimalus vaadata avalaid inimesi ja mahavaikivaid inimesi, ja järeldus on ilmne!
Mahavaikiv viisakus ei tee kedagi õnnelikuks. Isegi rahulikuks ei tee, kuigi võiks ju mõelda, et vähemalt ma pole kellelegi liiga teinud ja inetult öelnud ja võiksin endaga rahul olla.
Nii et kui mina saadan kurja kirja, mille toon ajab kõik üllatusest upakile, siis selle järel ma saadan ka oma uued emotsioonid. Praegu, ma vaatan, on teised endiselt üksteise peale solvunud ja mina saan kõigiga hästi läbi. Aga teised omavahel vaikivad. Ma arvan, et vaikitakse, kui pole usku sellesse, et teine inimene suudab ja tahab meid mõista. Ja see on ju väga kurb!
Avatus muidugi ka ei päästa meid valusate emotsioonide eest.
Kuid kui me oleme olnud ausad, pole meil endale hiljem midagi ette heita, samal ajal kui inimesed, kes pole olnud ausad, leiavad etteheiteid nii endale kui teistele. Täielik rahulolematus! Kõige ja kõigiga!
Aga ... aus olemist tuleb harjutada enda peal. Kui me leiame, et tegime midagi valesti, võiksime püüda leida endas mõistmist ja armastust enda vastu. Kui seda ei leia, pole lootustki teiste suhtes mõistev ja nende vastu päriselt hea olla.
No comments:
Post a Comment