Allikas: Facebook @ Healing Light
Mina olen tegelikult küll seda ka öelnud inimestele, et nad ei pea olema nii tugevad, kui nad arvavad. Et me ei saa lihtsalt ära otsustada, millega me PEAME hakkama saama.
Kui saame, siis on super!
Kui ei saa, siis on täiesti okei.
Mõnikord inimene usub varasemate kogemuste põhjal, et ta ei saa hakkama ja tema jaoks see on okei.
Kuid teised inimesed kõrval räägivad lõputult, et see pole okei ja ta peaks tegema elu lõpuni kõik, mida ta vähegi suudab, et selle asjaga hakkama saada, mis siis, et kogu aeg luhtub ja elu on piin(lik).
Imelik!
Me ei saa isegi enda puhul otsustada, kui targad, terved, tugevad, stabiilsed ja ilusad me oleme ... - kuidas meil siis tekib arvamus, et me peaksime saama teiste puhul otsustada, millega nad hakkama peavad saama?
Tsitaadi juurde tagasi tulles: muidugi pole ka meie koht inimese eneseteadlikkust ja -väärikust õõnestada. Isegi kui inimesel on hullumeelsed plaanid ja me hoolime temast ja ei näe, kuidas ta plaanid võiksid õnnestuda, on meie roll ainult küsida, kas ta ikka on mõelnud näiteks sellele ja tollele, ja seda on parem teha heietuse vormis: mina selles olukorras kardaksin, et juhtub see ja see. Kui ta on neile kahtlastele asjadele mõelnud, siis - äkki tal õnnestub! :D
Elu pole loogiline, see on maagiline.
No comments:
Post a Comment